Kandidaadid uuesti stardijoonele

Riigikogu Mõõdukate fraktsiooni liige Liia Hänni ütles, et ehkki otsust pole veel langetatud, võib valijameeste ette astuda ka riigikogu esimeses voorus Peeter Kreitzbergile kahe häälega alla jäänud Andres Tarand. Tõenäoliselt rivistuvad seal uuesti stardijoonele kõik erakondade pakutud viis kandidaati, kuid otsustav valik tehakse koalitsiooni ja opositsiooni lõpliku valiku osaliseks saanud kahe kandidaadi vahel.

Seni on olnud ainult üks ja toimiv kokkulepe Isamaaliidu ja Mõõdukate fraktsioonide vahel, mille liikmed on toetanud teineteise kandidaati nii esitamisel kui hääletamisel. Edasise suhtes pole Hänni sõnul veel ühtki kokkulepet sõlmitud, ehkki on selge, et ükski kandidaat ei saa presidendiks ainult oma erakonna häältega.

Hänni sõnul on oht, et valimiskogu esimeses voorus on üleval liiga palju kandidaate, tõsine ja see muudab tema hinnangul valimised kulli ja kirja viskamiseks. Seega tuleb kokku leppida juba enne, kui valijamehed kokku tulevad. Hänni sõnul ei pruugi praegune kandidaatide järjestus paika jääda ja tulla võib üllatusi. Valimiskogu teises voorus pistavad tõenäoliselt rinda üks koalitsiooni ja üks opositsiooni presidendikandidaat. Kõige mustem stsenaarium on, kui ka valimiskogu teises voorus leitakse hääletamiskastist hulk märkimata või rikutud sedeleid.

Kui ka valimiskogu ei suuda presidenti valida ja asi läheb tagasi riigikogusse, on Hänni hinnangul tegu juba kriisiolukorraga. Ta avaldas lootust, et seda ei juhtu, sest riigikogu fraktsioonid kirjutasid alla ühisavaldusele, mis keelustab salalepingute sõlmimise presidendivalimiste ajal. See peaks Hänni hinnangul ära hoidma poliitilise lehmakauplemise ja tühjade valimissedelite kasti laskmise.

Hänni ütles, et ei saa aru, miks riigikogu esimeest ei seatud üles kandideerimiseks riigikogus. ?Kes siis veel kui mitte tema võinuks minna valimiskogusse võitjana just riigikogu kaudu?? küsis ta.

Savi ütles seepeale, et temast saab kandidaat alles siis, kui tal on 21 riigikogu liikme allkirjad, mida tal praegu aga ei ole. Oma võimalusi valimiskogus, mida erakonnakaaslane Meelis Atonen hindas väga kõrgeks, ei soovinud Savi kommenteerida. Ta ütles, et tahab olla president kogu Eestile ja mitte kaitsta selles ametis teda esitanud erakonna huve. ?Küll aga tahan kaasa võtta oma liberaalse maailmavaate ja selle juurde kuuluva sotsiaalse solidaarsusprintsiibi järgimise,? lausus ta, selgitades, et edukamad inimesed peavad vastutama vähemedukate eest.

Savi ütles, et on teinud edukalt läbi juba mitmed valimised ja need on andnud kindluse ka presidendivalimisteks. ?Mind usaldatakse ja see toob kaasa vastutuse,? märkis ta.

Savi avaldas heameelt selle üle, et valimiskogus saavad oma hääle anda ka kohalike omavalitsuste esindajad. ?Olen kindel, et valimiskogu tuleb oma ülesandega toime ja seal selgub Eesti Vabariigi tulevane president,? ütles Savi.

Keskerakonna liikme Sven Mikseri hinnangul on see, et opositsiooni presidendikandidaat Peeter Kreitzberg võitis riigikogus nii Tarandit kui ka teises voorus Tulvistet, hea tulemus.

Mikser loodab, et valijameeste kogus on opositsioonil ühine kandidaat. ?Me ei ole kinni üheski konkreetses isikus, vaid selgitame välja, millisel kandidaadil on suurem võimalus võita,? lausus ta. Selleks on kavas Keskerakonnal täpselt välja arvutada, kui palju valijamehi ühe või teise kandidaadi taha tuleb. Pole välistatud, et välja tullakse hoopis rahva hulgas populaarse Rahvaliidu presidendikandidaadi Arnold Rüütliga.

Mikseri hinnangul on opositsiooni võimalused presidendivalimiste võitmiseks väga head. Sellele aitab tema hinnangul kaasa ka praegune olukord, kus koalitsioonil on palju siseprobleeme ja valitsuse populaarsus pole viimaste erastamisskandaalide tõttu kuigi kõrge.