Ameerika majandus ei lase dollaril nõrgeneda

Kas teadsite, et USA on nüüd maailma suurima välisvõlaga riik? Kui ei, siis ärge paanitsege, sest kaubanduse puudujääk moodustab USA rahvuslikust kogutoodangust endiselt kaduvväikse osa. Hoopis rohkem teeb maailmamajandusele muret tugev USA dollar. Kas dollar võib omaenda raskuse all kokku kukkuda?

Vastus on, et ehkki selline oht on olemas, ei usu sellesse peaaegu mitte keegi. Tundub, et nüüd kus on möödas ka vahepeal ähvardanud börsikriis ei peata dollarit enam miski.

Kui dollarit miski ohustab, siis selliste kõrgete valitsusametnike nagu rahandusministri Paul O?Neilli asjatundmatud ja ettevaatamatud avaldused. On kahju, et praegune rahandusminister on oma eelkäija Robert Rubini kahvatu vari. Rubin oli tugev rahandusspetsialist, kes mõistis, et tugev dollar aitab hoida intressimäärad all ja tagab pikaaegse ja laialdase majanduskasvu.

Erinevalt Rubinist mõtleb O?Neill liiga palju konkurentsivõimele ja teab liiga vähe kapitaliturgudest. Enne valitsuse tulekut oli O?Neill alumiiniumikontserni tippjuht ja mõtleb seetõttu nagu tööstur. Kuid töösturid, olgu nad kui edukad tahes, vaatavad majandust vaid oma mätta otsast. Nad usuvad, et nõrk dollar aitab neil suurendada eksporti ja oma turuosa. Seetõttu näevad nad parema meelega nõrka dollarit, riigipoolset sekkumist, tööstuskartelle, valuutakursi kõikumise piiramist ja protektsionismi.

O?Neill on kogu oma ametisoleku ajal teinud USA dollaripoliitika kohta väga vastukäivaid avaldusi. Selle asemel, et jätkata Robert Rubini joont, kes armastas vaadata ajakirjanikele silma ja raius nagu rauda, et tugev dollar on USA majandusele hea, lööb O?Neill silmad maha ja keerutab. Ega läinudki kaua kui dollari kurss hakkas kõikuma ja dollar nõrgenes.

Olukorra päästmiseks võttis sõna president Bush isiklikult, keda selleks utsitas ilmselt Föderaalreservi juht Alan Greenspan. Oma avalduses ütles Bush, et USA dollari kursi määravad kindlaks turujõud ja et riigipoolne sekkumine on välistatud. See jättis Alan Greenspanile vabad käed täiendavateks intressikärbeteks ja kaitses USA tootjate huve paremini kui avaldused, et dollari kurssi tuleks langetada õhutamaks nõudlust ameerika kaupade järgi.

Teiseks ohuks dollarile on USA majandusnäitajate nõrgenemine muu maailmaga võrreldes. USA majandus läks küll vahepeal langusfaasi, kuid on nüüdseks toibunud ja tundub, et kõige hullem on möödas. Toetudes maksu- ja intressikärbetele peaks USA majandus neljandas kvartalis taas kasvama. Järgmiseks aastaks oodatakse 3list kasvu, millest enamat praktiliselt täistööhõivega majandus ei suudakski pakkuda. Kas Euroopa ja Jaapan suudavad püsida USA kiiluvees? Neist kahest oleks see jõukohane võib-olla ainult Euroopale ja isegi sellel läheks USA tasemele jõudmiseks väga palju aega. Mis tähendab seda, et ka tulevastel aastatel jääb dollari kurss kõrgeks. Regionaalsed majandusprobleemid Argentinas ja Türgis võivad dollarit küll hetkeliselt nõrgendada, kuid tõenäosus, et see tekitaks ülemaailmse valuutakriisi on kaduvväike.

Võrreldes euro käibelelaskmisele eelnenud reklaamiga on dollari põhikonkurendist eurost järel ainult räbalad. Euroopa eesmärgiks ei olnud ju ei midagi vähemat kui tõugata dollar oma troonilt. Nüüd on eurost saanud järjekordne ebaõnnestunud IPO.

Tõele au andes tuleb tunnistada, et euro taga olev idee on tugev ja ükskord õigustab ta end niikuinii. Kuid tugev valuuta nõuab ka tugevat valuutapoliitikat. See ongi Euroopa rahanduspoliitika nõrk kohta, sest annab eelise riigi sekkumisele, mitte turujõududele. Kuna lähitulevikus ei saavuta Euroopa majandus sellist dünaamilist arengut nagu USA piirab see veelgi euro kasutusvõimalusi.

On tõsi, et USA ei saa igavesti jätkata elamist laenurahal ja ühel päeval võib ka dollari kurss hakata langema. Kuid valesti teevad need kes ootavad et see juhtub lähiajal. USA on suunanud suured investeeringud eelkõige uute töökohtade loomisse ja inimressursside arendamisse, mis on tugevdanud majanduse olukorda ja suurendanud kasvu eeldusi ning stabiilsust.

Erinevalt eurost ei olnud Ameerika pikaajaline majandusbuum ehitatud liivale. Rängalt eksisid need, kes nägid uue majanduse ettevõtetes ainult mulli. Ehkki ei saa eitada, et sellega kaasnes ka palju vahtu tõi uus majandus endaga USAs kaasa kõrge tööhõive ja stabiilse majanduse. USA jääb ka edaspidi maailmamajanduse liidriks, sest pakub väliskapitalile parimaid tingimusi. Kui dollarit üldse midagi ohustab siis üksindus, sest praegu ei ole talle tõsiseltvõetavaid konkurente näha.

Rudiger Dornbusch on Massachusettsi ülikooli majandusprofessor. Ta on nõustanud USA Föderaalreservi, Maailmapanka ja Rahvusvahelist Valuutafondi.