Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Suhtumine kogumispensionisse
ES Turu-uuringute ASi juunikuus korraldatud küsitluses osalenutest leidis 79 vastajaist, et kogumispension peaks olema kõigile vabatahtlik. 61 arvavad, et kogumispension on vajalik, et tagada äraelamist võimaldav pension tulevikus.
36 vastajaist nõustusid väitega, et kogumispensioni kehtestamisega vähenevad laekumised riiklikusse pensionikassasse, see võib ohtu seada riikliku pensionisüsteemi; 33 vastaja arvates tuleks, kui kogumispensioni mitte kehtestada, tulevikus tõsta sotsiaalmaksu.
73 küsitletutest on nõus väitega, et Eesti fondid ja pangad pole nii usaldusväärsed, et seal pikaajaliselt raha säilitada.
13 vastanuist liituks riiklikku kogumispensioniga, 15 vabatahtliku pensionikindlustusega, 16 mõlemaga. Sama paljud, s.o 16 küsitletutest ei kasutaks kumbagi võimalust. Samal ajal 39 küsitluses osalenuist ei oska oma eelistust öelda.
Küsimusele, kas riikliku vanaduspensioni suurus võimaldab pensionäridel rahuldavalt toime tulla, vastas 58, et kindlasti mitte ja 24, et tõenäoliselt mitte. Kümnendik vastanuist leidis, et elatusraha võimaldab (1) ja Tõenäoliselt võimaldab (9) äraelamist.
___________________________________________
Põhjused, mis takistavad inimestel pensioni kogumast, on küsitluses osalenute arvates järgmised:
väike sissetulek ? pole midagi säästa (nii arvas 97 vastajaist);kogutud raha väärtus võib inflatsiooni tõttu väheneda (91);usaldamatus kindlustusseltside ja pensionifondide suhtes (89);teadmatus, kui suure täiendava sissetuleku kogumispension tagab (80);informatsiooni vähesus (75);pensonikogumise võimaluste liigne keerukus (68).
(EPL, 29.08.2000)