Konkurentsist loobumise tasu sätestab seadus

?Olulisimaks erinevuseks kehtiva õigusega on selgelt väljendatud tööandjapoolne hüvitise maksmise kohustus konkurentsipiirangust kinnipidamise eest ja ajal,? kommenteeris eelnõu selle väljatöötamisel osalenud sotsiaalministri nõunik Heljo Pikhof.

Praegu kehtiva töölepingu seaduse kohaselt peab töötaja hoidma tööandja äri- ja tootmissaladust ning mitte osutama tööandjale konkurentsi, sealhulgas mitte töötama tööandja loata viimase konkurendi juures, kui need kohustused on ette nähtud töölepinguga.

Sellised kohustused lasuvad töötajal ka pärast töölepingu lõpetamist, kui pooled sõlmisid niisuguse kokkuleppe ja tööandja maksis töötajale mainitud kohustuste täitmise eest eritasu või andis muud hüvitist.

Pikhofi sõnul praegune seadusesäte ei toimi, sest pole kindlaks määratud ei hüvitise suurust ega selle maksmise perioodi.

?Kui seda punkti järgida, võib teoreetiliselt keelata töötajal konkurentsi osutamise terveks eluks,? ütles Pihkof. Samas ei sätesta seadus sanktsioone, mida rakendada siis, kui kumbki pool lepingust kinni ei pea.

Et töötaja kohustuks hoiduma tööandjaga konkureerivast tegevusest pärast töölepingu lõppemist, peab tööandja maksma hüvitist iga konkurentsipiirangu kehtivuse kuu eest mitte vähem, kui oli töötaja keskmine kuupalk tööandja juures enne töölepingu lõppemist. Piirangu ajaline kestus on maksimaalselt üks aasta.

?Kuna kokkulepe konkurentsipiirangu üle piirab oluliselt töötaja majanduslikku valikuvabadust ja eelkõige võimalusi tegeleda tulutoova tegevusega oma ametialal, tuleb garanteerida, et töötaja majanduslik olukord konkurentsipiirangust kinnipidamise korral ei halveneks,? ütles Pikhof.

ESS Eesti personalijuht Eela Velström ütles, et seni pole firma pärast töötaja lahkumist hüvitist maksnud, kuna seadus selleks ei kohustanud. Velströmi hinnangul muutub küsimus aktuaalseks valdkondades, kus on võrdsete ettevõtete vahel tihe konkurents.

Velström näeb uues eelnõus võimalust, et töötaja hakkab tööandjalt konkurentsipiirangu hüvitist välja pressima. ?Kui ettevõttele olulisi andmeid omav töötaja hakkab firmast lahkuma, võib ta konkureerima asumise ettekäändel firmalt hüvitise välja pressida,? rääkis Velström.

Heljo Pikhof ütles, et seadus kõiki petmise võimalusi ette näha ei saa ning rõhutas, et ettevõtted peaksid selliseid situatsioone ennetama, reguleerides töösuhteid nii, et töötajal poleks vajadust selliseid meetmeid kasutusele võtta.

Velström osutas sellele, et piirang tekitab ettevõttele sama töö sooritamise eest kahekordse kulu, kui lahkunud töötajale tuleb maksta hüvitist ning samal ajal võtta tööle uus inimene.

ESSi personalijuhile teevad muret ka pikad tähtajad, mis tulenevad konkurentsipiirangu ülesütlemisest. ?Kui töötajaga sõlmitakse konkurentsipiirangu kokkulepe ning ta kahe kuu pärast töölt lahkub ja ettevõte leppe üles ütleb, jääb siiski hüvitisena maksta veel nelja kuu palk,? tuletab Velström eelnõust.

Eelnõu ei jäta võimalust töötaja ja tööandja vahelise mõistliku kokkuleppe saavutamiseks, kuna piirangust tuleneva hüvitise alammäär on fikseeritud, märkis Velström.

Samuti paistab olevat välja jäänud ärisaladuse hoidmise kohustus pärast töölepingu lõpetamist.

Seaduseelnõu tuleb riigikogus uuesti arutusele 17. septembril.