Seotud osapoolte tehingute avalikustamise nõuded pole piisavad

Viimase aja uudiste taustal oleks kohane selgitada, mida tähendavad seotud osapooltega tehtud tehingud raamatupidamislikust aspektist.

Selge on, et ükski raamatupidaja ega ka audiitor ei saa seotud osapooltega tehtud tehinguid olematuks teha. Raamatupidaja pädevusse saab kuuluda vaid tehingute objektiivne kirjendamine raamatupidamise registrites ja asjakohane avalikustamine finantsaruannetes.

Kuna viimaste koostamine on aga äriühingu juhatuse pädevus, langetab lõpliku otsuse siiski juhatus. Audiitori ülesanne on kontrollida ja avaldada arvamust, kas juhatuse poolt koostatud aastaaruanne on kooskõlas kehtiva seadusandluse nõuetega.

Just viimase kohta on seotud osapoolte osas põhjust kriitikaks. Nimelt sisaldub raamatupidamise seaduse ja kõigi raamatupidamise toimkonna juhendite peale kokku seotud osapoolte kohta vaid üks lause (Otsus soetusmaksumusest): ?Ostu-müügitehingud raamatupidamiskohustuslase ja tema omanike, töötajate, juhtkonna ning juhatuse liikmete või loetletud isikute lähikondlaste vahel tuleb avada raamatupidamise aastaaruande lisades?. Arusaadavalt on sellisest regulatsioonist vähe, et rääkida seotud osapooltega tehtud tehingute avalikustamisest raamatupidamise aruannetes, kui millestki möödapääsmatult kohustuslikust.

Rahvusvahelised raamatupidamise standardid on seotud osapooltele pühendanud eraldi standardi (IAS 24). Selle kohaselt on seotud osapooltega tegemist olukorras, kus üks pool omab teise poole üle kontrolli või vähemalt olulist mõjuvõimu tema äri- ja finantsotsuste üle, sh:

a) ettevõtted, mis kontrollivad otseselt või kaudselt aruandvat ettevõtet, või on ise tema poolt kontrollitavad, või on temaga ühise kontrolli all;b) sidusettevõtted;c) üksikisikud, kes omavad aruandvas ettevõttes otsese või kaudse osaluse teel olulist mõjuvõimu ja nende lähedased perekonnaliikmed;d) ettevõtte juhtkonnaliikmed ja nende lähedased perekonnaliikmed;e) teised ettevõtted, milles punktides (c) ja (d) kirjeldatud isikud omavad olulist mõjuvõimu.

Seotud osapooltega tehtud tehingute kohta tuleb aastaaruande lisades avalikustada:

seotud osapooleks loetud suhte olemus;tehtud tehingute sisu ja maht;tehingute hinna määramise põhimõtted;lõpetamata tehingute kirjeldus.

Seotud osapooltega tehtud tehingute avalikustamine on vajalik, sest seotud osapooled võivad astuda tehingutesse või teha neid hinnaga, millega mitteseotud osapooled ei nõustuks. Sellisel juhul ei kehti aruandeinfo lugeja tavapärane mõistlik eeldus, et aruandva ettevõtte finantsseisund ja majandustulemus on kujunenud turutingimustel tehtud tehingutest. Asjakohase avalikustamise põhjal saaks aruandeinfo tarbija hinnata seotud osapooltega tehtud tehingute mõju ning arvestada seda ettevõtte finantstegevuse hindamisel.

Kontrolliva iseloomuga suhted tuleb IAS 24 kohaselt avalikustada sõltumata sellest, kas vastavaid tehinguid on tehtud või ei ole. Selline nõue on vajalik, et aruandeinfo tarbija saaks hinnata ja otsustada võimalike kaudsete mõjude olemasolude üle. Taandades ülaltoodud nõuded näiteks ettevõte omaniku või kreeditori tasandile, saaks viimased raamatupidamise aruannet lugedes otsustada, kas nende huvisid on või ei ole rikutud.

Loomulikult võib iga ettevõtte juht lisaks kohalikule seadusandlusele ise vabatahtlikult järgida ka rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite nõudeid. Huvide konflikti korral on selline ootus aga naiivne. Seega oleks eeskätt meie ettevõtete omanike ja kreeditoride huvide paremaks kaitseks vajalik seotud osapooli käsitleva raamatupidamise juhendi väljatöötamine ja vastuvõtmine.

Autor: Marek Sukk