Põllumajandustootmine saab olla efektiivne

07. september 2001, 00:00

Põllumajandusminister Ivari Padar tahab tuleva aasta eelarves suurendada põllumajanduse otsetoetusi, seejuures on niigi pikka toetuste nimekirja lisandumas veel mitu toetuse liiki: põllumajanduse keskkonnatoetus (tänavu käivitus pilootprojekt), noortaluniku, aianduse ühistegevuse, turukorrastamise toetus.

Äripäev on seisukohal, et riiklike toetuste suurendamine tuleva aasta eelarves ei ole põhjendatud .

Praegused toetused katavad pea kogu põllumajanduse valdkonda alustades kiviaia taastamisest kuni tootmise kindlustustoetuseni. Lisaks saavad põllumehed Euroopa Liidu SAPARDi programmi raames investeeringutoetust üle pool e miljardi krooni. Seda peaks olema piisavalt, rohkem ühisest katlast, s.o riigieelarvest nõuda oleks ebaõiglane teiste maksmaksjate suhtes.

Riigikogu Mõõdukate fraktsiooni liige Rainis Ruusamäe on korduvalt Äripäevas toonitanud, et olulisim põhjus, miks peab riik põllumajandust toetama, on Eesti riigi iseseisvuse tagamine ? sisseveetavast toidust sõltuva riigi saab majandusblokaadiga lühikese ajaga alistada. Rahvaliidu esindaja riigikogus Tiit Tammsaar nimetab samuti põllumajandust Eesti riigile strateegilise tähtsusega majandusharuks.

Nimetada nii majandusharu, mis annab riigi sisemajanduse kogutoodangust 3,7%, on ilmne liialdus.

Tõsi, toit moodustab lõpptarbimises ca 30%, samas ? eestlane eelistab küll eestimaist, kuid osa toidukaubast tuleb Eestisse mujalt sisse. Tööga hõivatuid oli põllumajandusministeeriumi tellitud uurimuse andmeil maal aasta tagasi 175 000, kuid peamine tööandja maal on riik ja omavalitsused, mitte põllumajandus.

Meie oponentide meelest on põllumajanduse selline olukord tingitud just põllumajanduse vähesest riigipoolsest toetusest. Ent ka kümme aastat tagasi oli põllmajanduse osa SKPs vaid 8%. Põllumajanduse madalseisu peamine põhjus oli siiski ühele turule orienteeritus ning selle, Venemaa turu ärakukkumine.

Tänaseks on olukord muutunud. Ka põllumajandus on suutnud leida uusi turge . Põllumajandussaaduste eksport suurenes tänavu esimesel poolaastal üle 61,6% võrreldes aastataguse ajaga, sh kasvas piimatoodete eksport kasvanud 1,55 korda. Suurem osa ekspordist läheb ELi (26,8), Lätti (16,4) ja Leedusse (10,2%). Tänavu 1. septembrist kehtivad Eestile põllumajandussaaduste eksportimisel ELi ka senisest soodsamad kvoodid ning eksport tõenäoliselt lähiajal suureneb veelgi.

Põllumeest soosivad ka kõrgemad põllumajandussaaduste kokkuostuhinnad ? kolme aastaga on näiteks piimahind tõusnud pooleteiselt kroonilt kolmele, ka lihahinnad on kahekordistunud.

Teisi sõnu tasub praegu maal tööd teha ? rikkaks ei saa, aga ära elab töökas põllumees juba lahedalt ja jõuab oma tootmisse ka investeerida. Aga ega põllumees virisegi ? toetuste suurendamist nõuavad põllumeeste häälte püüdjad ? poliitikud.

Edukaid põllumehi Eestis on. Ja mis olulisem ? nad on oma edule aluse pannud ajal, mil riik maksis vähem toetusi kui praegu, kui SAPARDi rahast üksnes unistati. Sellised inimesed nagu Johannes Valk, Alar Mutli, Märt Riisenberg jt on tõestanud, et põllumajandus saab olla efektiivne.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 11:51
    Otsi:

    Ava täpsem otsing