Linnajuhid ei näe võimaliku kantimise ohtu

Abilinnapea Ivar Virkuse sõnul ei näe ta võimalust firmadest vara väljakantida, sest sealt lihtsalt pole midagi välja kantida. ?Kui, siis ainult kodanike raha, aga siis jäädaks võlgu ja linnale makstaks selle eest 30 miljonit krooni leppetrahvi,? ütles Virkus.

?Ametlikult ega mitteametlikult pole ma saanud signaale, et härra Tooli ettevõtted ei toimi, meid ei huvitagi Tooli ettevõtete käekäik, meie tahame teenust, kui nemad ei saa hakkama, siis tean mitut ettevõtet, kes antud teenusest huvitatud on,? lisas Virkus.

Tallinna abilinnapea Heiki Kivimaa ütles, et kui keegi peaks viima mõne erakätesse müüdud kinnisvarahooldusettevõtte kiirelt pankrotti, siis sellest äri turuväärtus ei kahaneks.

?Kui need ettevõtted on korjanud elanikelt mingi teenuse eest raha ja see raha kaob ära, siis pank kompenseerib vahe,? sõnas Kivimaa. ?Ühispank võtab lepingud (elanike ja hooldusfirma vahelised lepingud ? toim.) raudselt üle, teised ostjad on väljendanud selget huvi juba müügikonkursil osalemisega,? lausus abilinnapea.

Tallinna ettevõtlusameti kontsernipoliitika teenistuse direktor Charlie Viikberg ütles, et ta ei näe ühtegi majanduslikult otstarbekat põhjust, miks peaks keegi hooldusfirmad pankrotti laskma. ?Tool ei ole pankrotimeister,? lausus Viikberg.

Kinnisvarahooldusettevõtete müügiga võttis linn endale kohustuse maksta kõikide linnale kuuluvate korterite võlad, Viikbergi sõnul on mustema stsenaariumi korral vaja linnal maksta kuni 30 miljonit krooni, tõenäoliselt jääb makstav summa Viikbergi sõnul siiski poole väiksemaks.

Juhul kui hooldusfirmad lähevad enne järgmise aasta lõppu pankrotti, kohustub antud garantii kohaselt Ühispank tasuma linnale 30 miljonit krooni.

___________________________________________

___________________________________________

06.09.2001 Tool sai Ühispangalt 70 miljonilise rahasüsti

05.09.2001 Toomas Tool: majavalitsustel on tagatis

03.09.2001 Majavalitsus kui rahaauk