Siia kerkib keskus

Eda-Liis Kann 19. september 2001, 00:00

KC Grupi poolt Hollandi suurimalt infrastruktuuri ehitus- ja arendusfirmalt tellitud maa-ala arengukava järgi on arenduspiirkonda planeeritud rajada vedelkütuse terminaal, kus võiks toimuda nii vedelkütuse hoiustamine kui ka töötlemine.

KC Grupi juhatuse esimehe Margus Reinsalu sõnul on Muuga Läänemere põhjapoolseim aasta ringi jäävaba sadam ning pakub seetõttu suurepärast transiidikoridori Euroopa Liidu riikide ning Venemaa ja SRÜ riikide vahel.

KC Grupi arendatav ala on eriti sobiv vedelkütuste ladustamiseks ning töötlemiseks, kuna pikemas perspektiivis liigub vedelkütuste hoiustamine kai piirkonnast sadama teise tsooni, kuhu jääb ka arenduspiirkond. Arenduspiirkonda hakkab viima raudteeharu, mis ehitatakse paralleelsena Muuga sadamasse viiva raudteega ning mis siseneb arenduspiirkonda selle kaguservast. Kokku on terminaali plaanitud teenindama 3?5 raudteeharu. Terminaalist sadamasse hakkavad viima kütusetorud, mis väljuvad otse kaile. Torude arv oleneb terminaalis hoiustavate ning töödeldavate eriliigiliste kütuste arvust ja mahust. Ülejäänud kommunikatsioonid (vesi, gaas, elekter, telekommunikatsioonid) lahendatakse detailplaneeringus ettenähtud tingimustel.

Terminaali maksimaalseks aastakäibeks planeeritakse kuni ca 10 miljonit tonni vedelkütust. Mööda raudteed sõidavad ette vagunid vedelkütusega, kütus pumbatakse rongidest mahutitesse, mahutitest liigub kütus kaile viivate torude kaudu tankeritesse.

Eesti Raudtee endine kommunikatsioonidirektor Andrus Kuusmann ütles oma ametisoleku viimastel päevadel, et uus naftaterminaal tähendab Eesti Raudteele täiendavate kaubamahtude kasvu. Kui 10 miljonit tonni naftasaadusi tuleb Eestisse juurde, siis teeb see mitu miljonit krooni käivet juurde. Samas on aga väga kahtlane, et mõni Eesti firma hakkab terminaali ehitama. Ka raudteeharude ehitamisel ei pääse Eesti Raudteega kooskõlastamisest, kuna nende plaan peab meile tehnoloogiliselt sobima.

Tallinna Sadama turundusdirektori Erik Sakkovi sõnul on KC Grupil käes kõik trumbid logistikakeskuse ja naftaterminaali rajamiseks. Hea eeskuju on EOSi terminaal (suuruselt teine ja väga edukas naftaterminaal), mis asub sadamast kolm korda kaugemal kui KC Grupi plaanitav terminaal.

Sadamale oleks kõige ideaalsem olnud, kui KC Grupi territooriumile oleks ehitatud BMW tehas. ?See oleks ju katkematu autode vool kaile. Mis meil veel tahta? Kui erainitsiatiiv toob meile kaupu ja laevu, siis selles ei ole mitte midagi halba, vaid vastupidi. Iga firma, kes toob sadamale kaupu (ükskõik milliseid), on sadamale kasulik.?

Muuga sadam näeb KC Grupi territooriumil kõige meelsamini Mercedese, Renault?, Fiati, Peugeot?, Fordi, Opeli, Volga jne tehast, kust väljub 200 uut autot päevas. Teisena näeks territooriumil kahte vedellasti terminaali, mis on torujuhtmetega ühenduses sadamakaidega. Kolmanda ideena pakkus Sakkov välja Muuga raudteejaama kolimist KC Grupi maale ja Muuga raudteejaama praeguse territooriumi liitmist sadama tulevaste terminaalidega.

Ainuke nutune variant sadama jaoks oleks see, kui KC Grupi territooriumi ei hakataks

kasutama kaupade tootmiseks/töötlemiseks/ladustamiseks/ümberlaadimiseks, vaid

näiteks mingil muul sadama ja kaupade liigutamisega mitteseotud otstarbel, näiteks liivakastina ning laste mänguväljakuna.

1997. aasta sügisel ostis Margus Reinsalule kuuluv endine Kristine Center AS, praegune KC Grupp, 12 miljoni krooni eest endise riigiettevõtte Eesti Fosforiit, et 153hektarisel krundil arendada tööstust ning transiiti. Ligi 80 hektarile rajatav transiidi- ja logistikakeskus nõuab prognooside kohaselt umbes viie miljardi suurust investeeringut.

KC Grupi plaanitava logistikakeskuse arendamine seisab kohtuvaidluse taga, mis KC Grupi advokaadi Jüri Lepiku sõnul on tekitanud juba kahju ligi pool miljonit krooni.

Lepik lubab selle kahju hagejatelt, kelleks on Ülo Nutter ja Lembit Laanemets, sisse nõuda. Vaidlusobjektiks on 9 ha suurune maatükk, mis kuulus kunagi hagejate isa talumaade hulka ja mida hagejad Maardu linnalt tagasi taotlevad. Maardu linn tagastamise taotlust ei rahuldanud, vaid otsustas maa kompenseerida EVPdega, mille väärtus olnuks 20 korda väiksem maa tegelikust väärtusest. See otsus vaidlustati aga kohtus ja mullu sügisest pandi kogu 80 ha suurusele territooriumile arest peale, mis keelab kõik tehingud maaga. Tänase päevani on kõik kohtuprotsessid võitnud KC Grupp.

Viimane kohtuistung toimus 24. augustil, kus võitjaks tuli jällegi KC Grupp. Hagejal on õigus 30 päeva jooksul esitada apellatsioonikaebus. Kui ta seda ei tee, siis saab logistikakeskuse arendamine hoo sisse juba sügisel. Vastasel korral aga tuleb oodata uue aastani ja pikka kohtuteed edasi käia.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:09
Otsi:

Ava täpsem otsing