Uus aasta võib tuua Eesti Telefoni konkurentidele lisakulutusi

?Eesti Telefon vaidleb praegugi sellele seadusemuudatusele vastu, väites, et hind, millega on nad sunnitud konkurentidele sidumisteenuseid osutama, on alla omahinna,? ütles Eesti Telefoni konkurendi Tele2 juhatuse esimees Ivar Lukk. ?Seadusemuudatus kaotab kehtivuse aasta lõpus, misjärel tõusevad kuuldavasti ka sidumishinnad, siis tekivad uued probleemid. Teised operaatorid peavad siis kas hinnavahe oma taskust kinni maksma või hinda tõstma.?

Luki sõnul maksab praegu sidumisminut keskmiselt 10 senti ja sellega on võimalik klientidele kohalikke kõnesid pakkuda, enne seadusemuudatust küsis ET konkurentide käest 14?18 senti minuti eest. Lukk ei osanud eile öelda, kui palju võivad sidumishinnad 2002. aastal tõusta.

?Seadusemuudatus langetas sidumishinda umbes 40 võrra, see on see mängumaa,? ütles ta vaid.

ASi Uninet teleteenuste direktor Ardi Aolaid rääkis, et praegu on Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooniettevõtjate Liidus (ITL) moodustatud grupp, mis töötab välja kuluarvestuse meetodi, millega pannakse paika sidumis- ja püsiliinide hindu.

?Pannakse paika valemid, aga suure tõenäosusega ei saada aasta lõpuks valmis,? sõnas Aolaid. ?Sel juhul peavad operaatorid omavahel kokku leppima ja kui nad seda ei suuda, siis tekib suur konflikt.?

Aolaiu hinnangul ei ole 14?18 sendi suurune sidumishind õiglane, kuid isegi kui Eesti Telefon tõstab järgmisel aastal sidumishindasid sellele tasemele, ei usu ta, et lõpptarbijad saavad sellest kannatada.

?Me ei saa ju tarbijale öelda, et nüüd hakkama hinda tõstma,? sõnas Aolaid. ?Loodame, et sünnib kompromiss. See seadusemuudatus oligi tingitud sellest, et polnud muud vahendit Eesti Telefoni vastu.?

Eesti Telefoni juhatuse esimees Valdo Kalm rääkis, et koostöös sideametiga firmalt Deloitte & Touche telliti audit, uurimaks sidumishindade kulupõhisust.

?Audit näitas, et need 14?18 sendi suurused sidumishinnad, mis me käisime välja enne telekommunikatsiooniseaduse muudatuse vastuvõtmist, on kulupõhised, mida oleme ka varem väitnud,? ütles Kalm eile. ?Audit ei ole konkurentidele hea sõnum, meie jaoks on see suur trump.?

Kalmu sõnul loodab Eesti Telefon, et koos ITLiga leitakse lahendus, mis rahuldaks kõiki. Ka Kalm rääkis, et sidumistasude suuruse võimalik tõus ei peaks lõpptarbijaid mõjutama. ?Mina ei oksa muidugi rääkida konkurentide eest,? lisas ta.

Sideameti infoosakonna juhataja asetäitja Marge Ensling ütles, et amet nõudis Eesti Telefonilt auditit, et kontrollida kuluarvestuse vastavust seadusele.

?Tagajärgedest ei saa veel rääkida, audit on meie käest, aga me peame tegema nüüd analüüsi,? ütles Ensling. ?Miski ei ole veel lõplik, audiitorite ja meie vaatenurgad võivad olla erinevad. Aga me eeldame, et seal on kõik nii, nagu peab olema.?

Ensling ei osanud vastata küsimusele, mis juhtub siis, kui sideamet peaks avastama auditist midagi, mis pole seadusega vastavuses, mis samme astub sideamet sel juhul ja kas siis muutub midagi Eesti Telefoni klientide ja konkurentide jaoks.

?Siis peab Eesti Telefoniga rääkima,? ütles ta vaid. ?Aga rohkem ei oska veel midagi öelda.?

Eesti Telefoni emafirma Eesti Telekom teatas augustis, et kavatseb vähendada selleks aastaks plaanitud investeeringute mahtu 100?200 miljoni krooni võrra, otsuse üheks põhjuseks nimetati rahuolematust Eesti seadusandlusega ehk sidumishindasid alandanud telekommunikatsiooniseaduse muudatusega.

Eesti Telekomi aktsia hakkas börsil järsult langema veebruarikuus, põhjustatuna telekommunikatsiooniseaduse muudatustest ja sektori üldisest nõrkusest.

Sideamet peab samuti langetama hiljemalt 1. detsembriks otsuse Eesti Telefoni sõsarettevõttele, ASile EMT, olulise turujõuga ettevõtja staatuse määramise osas.

Eesti Telekom on üle-eelmisel nädalal teatanud börsile, et juhul, kui sideamet tunnistab järgmisel aastal EMT olulise turujõuga ettevõtjaks, avaldab see negatiivset mõju kogu grupi finantstulemustele. Eesti Telekomi hinnangul võib 2002. aasta oodatav konsolideeritud puhaskasum väheneda 100?250 miljoni krooni võrra.