Täiturite käibemaksu õigsus kahtluse all

Tavakodanik puutub kohtutäituriga sageli kokku parkimistrahvi makstes. Siis ta avastab üllatusega, et 530kroonisele trahvisummale ja 250 kroonile täituritasule lisandub 18 käibemaksu. Seejuures lisavad 18 käibemaksu oma tasule mõned täiturid. Täituritasu suureneb vastavalt sissenõutava summa suurenemisele, küündides näiteks 10 miljoni krooni puhul 50 000 kroonini.

Mitmed maksuametnikud avaldavad eravestlustes arvamust, et kohtutäituri teenusele käibemaksu lisamine on loogikavastane ning käibemaksuseaduse põhimõtetega vastuolus.

Erinevalt ärimehest või ettevõtjast ei saa kohtutäitur ise oma teenuse hinda reguleerida ja nõnda tulusid-väljaminekuid kavandada. Tasu määrad ei kehtesta täituritele mitte nemad ise, vaid justiitsminister. Lojaalsete riigiametnikena ei soovi maksuametnikud samas riiki kritiseerida.

Justiitsministeeriumi tsiviiltäitetalituse referent Annika Nielsen selgitas, et kohtutäituritele laienevad füüsilisest isikust ettevõtjatele (FIE) ettenähtud maksuseadused.

See tähendab, et näiteks parkimistrahvi sissenõudmist käsitletakse teenusena. Täituritasu pealt tuleb seega maksta 18 käibemaksu.

Kui kohtutäituri käive aastas jõuab 250 000 kroonini, peab ta vastavalt seadusele end maksuametis käibemaksukohustuslasena arvele võtma.

Seega lisavad 18 oma täituritasule need, kelle käive on ületanud 250 000 krooni piiri ja kes on end käibemaksukohustuslaseks registreerinud.

Käibemaksu lisandumine on ette nähtud lisaks justiitsministri määrusega.

Mitmed kohtutäiturid peavad enda käsitlemist FIEna ja oma teenuse käibemaksustamist ka ise valeks.

?Meie käibemaksukohustust võib pidada täiesti läbimõtlematuks,? ütles üks Tallinna kohtutäituritest Viljar Karja, kes ise pole käibemaksukohustuslane. ?Me ei ole võrreldavad notaritega.?

Karja selgitas, et vastavalt seadusele tuleb kõikidelt täituritasu arvetelt, mis võlgnikule esitatakse, tasuda riigile 18 käibemaksu. Samas hilineb arvete maksmine sageli aastaid. Tihti jääbki võlgnik kadunuks või ei ole talt midagi sisse nõuda. Nii maksab täitur riigile makse tegelikult laekumata tulu pealt.

?Näiteks alimentide sissenõudmise korral makstakse ära vaid üksikud arved,? väitis Karja, kes näeb käibemaksukohustuse taga kohtutäiturite pankrotti ajamist.

Karja hinnangul tuleks riigil kaaluda kohtutäiturite käibemaksust vabastamist.

Justiitsministeeriumi referent Annika Nielsen lubas, et täitureid küll maksust ei vabastata, kuid laekumata tulu pealt nad tulevikus enam raha üle kandma ei pea.

Tänaseks on end maksukohustuslasena registreerinud umbes kolmandik kohtutäituritest. Nende kätte sattusid alates 1. märtsist, mil nad tööd alustasid, suuremate summadega sissenõuded. Enamik hoiab käibemaksukohustusest Viljar Karja nimetatud põhjustel kõrvale ja võimaldab lihttrahvi saanule 40?50 krooni kokkuhoidu.

Kui paljud kohtutäiturid peavad end käibemaksukohustuslaseks, puuduvad andmed ka kohtutäitureid kureerivas justiitsministeeriumis.

Kui tänavu poolaasta lõpus oli Tallinnas ja Harjumaal täituritel menetluses 68 323 parkimistrahvi, siis peaks eeldusel, et nad välja nõutakse, riigile üle kandma umbes 3 miljonit krooni käibemaksu. Kui kõik kohtutäiturid end käibemaksukohustuslaseks registreerivad, küünib riigile antav tulu aastas ilmselt kümnete miljonite kroonideni.

Tallinna füüsiliste isikute maksuameti direktor Triinu Rohtla prognoosis, et aasta alguseks peaksid juba kõik kohtutäiturid ületama oma käibega 250 000 krooni piiri.

Praegu saavad kohtutäiturid tööd põhimõttel, mida Viljar Karja iseloomustas ?kuidas keegi jõuab välja võidelda?. Töö hulk ja tasuvus sõltub eelkõige isiklikest sidemetest kohtutes jt ametiasutustes.

Kohtutes asuvad täiturite nimekirjad. Nende abil peaks võlausaldaja, kelle kasuks mingi rahasumma välja mõistetud, endale meelepärase täituri valima. Seejuures oleks kohtutäiturite jutu järgi kasulikum valida mitte käibemaksukohustuslane. Võlgniku poolt nõutav summa kujuneb väiksemaks, jäävad ära vaidlused käibemaksu teemal ja raha on lootust kiiremini kätte saada.

Seadus nõuab samas, et käibemaksukohustuslasest täituri esitatud arvel, nagu igasugustel teistel arvetel, peab seisma kirjas summa koos käibemaksuga ja ilma.

OÜ Pro Rent juhataja Marken Mentaal, kes peab rendiautode trahvinõuetega iga päev kokku puutuma, väitis: ?Seda ei kirjuta lahti enamik täitureid.?