Miks kivivill aitab vahel maja maha põletada?

Võtame kauplustes laialdaselt kivivilla reklaamiva lehe: tulekahju korral pärast 240 min, kui temperatuur on juba ammu tõusnud üle 1000 °C, kaitseb kivivill ikka veel tarindeid tule eest. Ostamegi poest selle villa, paneme ümber saunaahju suitsutoru, teeme tule alla ja sooja kui palju, sest saun juba põleb! Milles asi? Kui uurida täpsemalt materjalide tooteandmeid, siis avastame kasutustemperatuuri, mis on üldotstarbelistel klaas- ja kivivilladel ca 200 °C ning vaid eriotstarbelistel villadel rohkem, mitte kunagi aga üle tuhande kraadi.

Mis ostjat eksitab? Serveeritakse villa kiu sulamistemperatuuri ja ?unustatakse? materjal, mis neid koos hoiab ehk sideaine. Just sideaine hulk tootes on üheks teguriks, mis määrab ära temperatuuri, milleni materjali võib kasutada. Sideaineks olevad vaigud hakkavad lenduma alates 200 °C ning vill kaotab oma kuju ja isoleerivad omadused.

Tuleohutuse seisukohalt jagatakse soojustusmaterjalid põlevateks ning mittepõlevateks. Kõik mineraalvillad, nii klaas- kui ka kivivill, on mittepõlevad. Tarindite tulepüsivusaeg aga sõltub suurel määral hoopis isolatsiooni katvatest materjalidest. Näiteks kergkonstruktsioonidel kipsplaatide kihtide arvust.

Need ajad, kui tegemist oli ainult mineraalvatiga, on ammu möödas. Praegu on nii klaas- kui kivivilla näol tegemist paljude erinevate toodetega, millel võivad olla ka väga erinevad omadused. Seepärast tasub alati enne ostmist tutvuda materjali tooteandmetega (küsida kauplustest ehitusteabe infolehti) ning suhtuda olematuid omadusi pakkuvasse reklaami ettevaatlikult.

Autor: Elar Vilt