USA sündmused ja Eesti

01. oktoober 2001, 00:00

Mis on väiksel Eestil pistmist USAga, kellega otsene kaubavahetus on väike. Vastuse saame meie ekspordistruktuuri analüüsides. 1995.a. oli otseeksport 14,4 mld kr ja allhange 4,4 mld kr. 2000.a. otseeksport 23,6 mld kr ja allhange 29,6 mld kr. Seega allhanke osakaal on kasvanud 23,4-lt 44,4-ni. Kellele allhanget tehakse? Soome 30 ekspordist, Rootsi 7 ekspordist, Taani-Norra veel 3. Mis valdkonnas allhanget tehakse? Masinad ja seadmed 34 ekspordist (sh Soome 69 koguekspordist). Kuidas jaotub allhange kaubagruppide lõikes? Masinad ja seadmed 51-lt 1997.a. 78-ni 2000.a.; tekstiil ja ?tooted 25-lt 10-ni.

Põhikaubanduse saldo struktuuris moodustavad valdava puu ja puutooted, mööbel ja puitmajad, tekstiilitooted ning piim- ja piimatooted. St toormega seotud sektorid. Allhanke suur osakaal eriti Skandinaavia jaoks määrab sõltuvuse sihtturu nõudlusest. See sihtturg pole aga peamises kaubagrupis mitte Skandinaavia ise, vaid nende lõpptoodangu tarbijad USA ja EL. Eesti peamiste kaubanduspartnerite ekspordis on USA osa 7?12, seega nende majandusi mõjutab USA majanduslangus üsna tõenäoliselt. USA ja sellest tuleneva ELi turunõudluse vähenemine vähendab nõudlust masinate ja seadmete järele ning nende valmistamiseks vajalike allhangete vajadus väheneb.

Seega on Eesti vastavas allhankesektoris mõneks ajaks teatud tagasiminek loomulik. Mõju pole aga niipalju majanduskasvule kui just tööjõuturule ja sealt ka pisut meie sisemaisele nõudlusele. Kuid ELi, eriti Skandinaavia kui Eesti peamise kaubanduspartneri kasvu aeglustumine ei saa jätta puutumata ka Eesti otseeksporti. Toormepõhise eksportturu kõikumised on võimalikud eelkõige eksporditavate toodete kasutamisel mitte-esmatarbekaupade tootmiseks, sest nende nõudlus rahvusvahelisel turul mõneks ajaks väheneb.

Tallinna börs saab kerge ehmatuse osaliseks. Otsestest välisinvesteeringutest tingitud rahavood tõenäoliselt ei vähene sest tegu on pikaajaliste investeerimisotsustega, mis antud mõjudele ei allu. On selge, et nafta hind mõjutab Eestitki, eriti transpordisektorit. Iga aktsiooni järel ta paratamatult tõuseb vähemalt mõneks ajaks. Iga naftahinna tõus pigem vähendab naftatransiiti läbi Eesti, sest toob kaasa suurema toornaftavoolu eksporttorudes ja väiksema naftatoodete ekspordi raudteed pidi. Rahvusvahelise nõudluse mõningane vähenemine toob kaasa ka muude transiidikaupade veo vähenemise või kasvu peatumise. Majanduskasvust enim kasu lõikava panganduse majandustulemused on pisut vähem muljetavaldavad.

Ülemaailmsete edasikindlustajate hädad võivad kaudselt mõjuda ka Eesti kindlustustariifidele. Ebastabiilses olukorras reisitakse vähem, kannatab incoming-turismi sektor, aga ka outgoing-puhketurism vähemalt mõningatesse populaarsetesse Vahemere ja Aasia riikidesse. Halvenevad mõningal määral ka rahvusvahelise liiklusega ja turismiteenindusega tegelevate ettevõtete näitajad. Transpordifirmadele tulevad täiendavad turvalisuse tagamise kulud, eriti Tallinna Lennujaamas, mis tõstab piletihindu.

Meeles tuleb pidada sedagi, et teatud majanduskasvu aeglustumine oli juba enne paarinädala taguseid aktsioone toimunud ka meil. See lükkab uut kiirendust veelgi edasi, sest Eestisse jõuavad mõjud teatud faasinihkega (nt Eesti SKP käitumine pärast Aasia majanduse- ja börsikriisi, seejärel Vene kriisi). Viimast kogemust arvestades ? kui USAs venib kriis kolmveerand aasta peale, liigub meil ca pooleaastase või pikemagi lõtkuga ja seega kestab kasvu aeglustumine 1,5 aastat või enamgi.

Usun, et pigem on õigus analüütikutel, kes ennustavad, et USA majanduskasv on kaks-kolm kvartalit negatiivne, mis annab tagasilöögi ka mujale maailma, lükates majanduse kosumist edasi. Pessimistlikum ennustus on, et sündmuste halvemate stsenaariumite korral, mitmeks aastaks. Edasine olenebki konflikti eskaleerumise astmest. Pehmemad ja maailma poliitikute targemad-kavalamad tegevused pööravad USA tagasi tõusule. On ju seda USA eelnevatel kriisihetkedel ennegi demonstreerinud. Ajalugu on näidanud ka et isegi vastavale negatiivsele, kuid ?ootuste painest vabastavale? uudisele on järgnenud nt väärtpaberiturgude taastumine (Pearl Harbori puhul). Kui aga sündmused arenevad halvemat rada, on majanduskasvu pidurdumine ja kriis mitmeks aastaks kindlustatud.

Eesti on maailmamajanduse mõjudele avatud. Olime juba enne käesolevat kriisi kasvu aeglustumise faasis. Uus kriis pidurdab Eesti majanduskasvu veel ja järsemalt kui seni. Kriisist väljatuleku ajalised raamid on USA ja maailma jaoks kõige optimistlikumalt kolmveerand aastat, mis Eesti jaoks tähendab veel pikemat, kuni 1,5-aastast pidurdusteekonda. Usun siiski, et suurele langusele järgneb veel suurem tõus. Kui maailma juhtivad poliitikud, luure ja armeeorganid oma tööd korralikult teevad, siis pole tegu mitte infarkti vaid depressiooniga, mida on vist võimalik ravida ka nii, et organism on paranemise järgselt teatud mõjude suhtes veelgi tugevam.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing