Kas Hellinna või Talsinki?

Sirje Niitra 15. oktoober 2001, 00:00

Helsingi linnavalitsuse personalijuht ja Helsingi-Tallinna seltsi esimees Martti Asunmaa pole vaatamata tugevale vastuseisule loobunud mõttest, et teineteisest vaid 80 kilomeetri kaugusel asuvad Tallinn ja Helsingi võiks leivad ühte kappi panna ja moodustada ühe korraliku metropoli. Ta on moodustanud firma nimega Eurorail, kuhu kuulub 25 eraisikut nii Soomest kui Eestist ja mis on (talgute korras, nagu ta ütleb) välja töötanud kaht linna ühendava tunneli ja kiirrongi projekti. Moraalset ega rahalist tuge pole grupp seni saanud. ?Minu kohta on öeldud, et mul on pea pilvedes ja jalad maast lahti,? lausub Asunmaa, kuid ei kavatse siiski asja sinnapaika jätta. Eestist kuuluvad Eroraili endine välisministri nõunik Ago Vilo ning konsultantidena Avo Raig, Tõnu Hein ja Mait Mets. Asunmaa sõnul on eri aegadel siitpoolt toetanud projekti erinevad Eesti valitsuse ja Tallinna linnavalitsuse ametnikud, nende seas näiteks Heino Levand, Toomas Sepp, Peeter Lepp, Kalev Kallo, Jaak Tamm, Kalju Leppik ja teised.

Kas Hellinna või Talsinki? Need kaks nime on kaksiklinna jaoks välja pakkunud Jaan Kaplinski. Nimest tähtsam on aga sisu. Asunmaa hinnangul annaks kahe teineteisele väga lähedal asuva linna liitmine nii majanduslikku kui sotsiaalset efekti. ?Kahe linna tugevad küljed liituvad, nõrkused kompenseeritakse ja tekib sünergia,? väidab ta. Näiteks on Tallinnas suured kogemused vanade majade restaureerimisel, mida saaks ära kasutada ka Helsingis. Energia säästmisel ja muude tehniliste süsteemide rajamisel hoonetes võiks jälle abiks olla Soome kolleegid. Suuremate objektide rajamisel saaks liita investeeringuid, ühine tööjõuturg vähendaks aga tööpuudust.

?Miks ei võiks inimesed käia tööl Helsingis ja elada Tallinnas või vastupidi?? küsib Asunmaa. Juba praegu on poolesajal Soome suurfirmal esindus Tallinnas ja Eestis on tuhandeid soomlaste osalusega ettevõtteid. Helsingis ja selle ümbruses on tänaseks elupaiga leidnud 10 000 eestlast. Ühistegevust soosib ka sarnane keel.

Teise argumendina mainib Asunmaa tugeva turismi- ja kultuurikeskuse teket, mis tooks kokku turiste mujalt maailmast ja aitaks kaasa kaksiklinna tulude kasvule. Toimuks vastastikune kultuuriline ja keeleline rikastumine, sest kaksiklinnas hakkaks suhtlemine toimuma neljas keeles: eesti, vene, soome ja rootsi.

Kaksiklinna idee aluseks on Tallinna ja Helsingit ühendav tunnel koos seal kulgeva kiirrongiga. Asunmaa juhitav Eurorail tegelebki selle idee väljatöötamise ja propageerimisega. Põhiliseks vastuargumendiks on siin raha, sest tunneli ehitamine on väga kallis lõbu. Mõned kardavad ka turvalisuse pärast.

Tunneli ehitamiseks Soome lahe alla kuluks kümme aastat ja see läheks maksma 8?10 miljardit Soome marka ehk 21?26 miljardit Eesti krooni. See ei küüniks see kuuendikunigi Inglismaa ja Prantsusmaa vahelise kanalitunneli maksumusest, mis oli 170 miljardi krooni ümber.

Projekti finantseerimine on planeeritud pikaajalise Soome riigi poolt garanteeritud laenuga, mis kustutatakse olenevalt variandist 11?50 aastaga. Raha on kavas leida rahvusvaheliselt turult. Tagasi tuleb see tunnelimaksust, kuid ka rongipileti hinnast ja tollimaksudest. Mida suuremaks kujuneb liiklus, seda väiksemad tulevad ka maksud, selgitab Asunmaa. Ta on välja arvutanud, et kui soomlased võtaksid tunneli rajamise 80 protsendi ulatuses enda peale, annaks see tööd 55 000 inimtööaasta ulatuses, mis vähendaks oluliselt riigis valitsevat tööpuudust. See omakorda tähendaks Soome majandusele 7,5 miljardi marga suurust kokkuhoidu. Püsivate tööhõive- ja teiste majandusmõjutuste kohta pole veel arvutusi tehtud, kuid need on töörühma hinnangul märkimisväärsed. Võrdluseks toovad nad Malmö ja Kopenhaageni piirkonna hüppelise arengu pärast silla ja tunneli kasutuselevõttu.

Liikluse eest tunnelis vastutaksid Soome Riigiraudtee ja Eesti Raudtee, millele see annaks võimaluse pikendada oma raudteeliine Peterburist Euroopasse välja. Asunmaa sõnul oleks kiirrongiühendus tunneli kaudu lendamisest odavam ja laevast kiirem. Ühe inimese kohta tuleks tasuda tunnelimaksu umbes 30 marka ehk 78 krooni, pluss sama palju rongipilti eest. Helsingi kesklinnast saaks Tallinna kesklinna 50 minutiga ja ära jääks tüütu ootamine terminalides.

Euroraili hinnangul oleks majanduslik risk laenude võtmisel väike. Risk on seotud eelkõige kahe asjaoluga. Kõigepealt võivad tunneli ehitamiseks tehtavad kulutused kasvada prognoositust suuremaks ja teiseks võib liiklejate arv osutuda oodatust väiksemaks.

Helsingi Sadama juhataja Heikki Nissinen ei uskunud tunneliidee teostumisse eelkõige selle suure maksumuse tõttu. Kui aga selline ühendus peaks tekkima, vähendaks see tema sõnul kindlasti nii sadama kui laevafirmade tulusid. Rootsit Taaniga ühendava silla tõttu vähenes sealne laevaliiklus näiteks veerandi võrra.

Tunneliprojekt on avatud kõigile ja sellega võivad liituda nii füüsilised isikud kui organisatsioonid. Kui Eesti ja Soome ühiskonnad on idee elluviimiseks valmis, muudetakse praegune ühing Asunmaa sõnul Soome seadustele vastavaks avalikuks ühinguks, mis hakkab ametivõimude järelevalve all hoolt kandma tunneli ehitamise ja tööshoidmise eest.

Tallinna abilinnapea ja laevafirma Hansatee nõukogu esimees Toivo Ninnas kiitis tunneli idee heaks, öeldes, et kunagi saab see kindlasti olema. ?Juba Napoleon unistas Prantsusmaad Inglismaaga ühendavast tunnelist ja nüüd on see lõpuks olemas,? lausus ta.

Samas ei pidanud Ninnas Tallinna ja Helsingi vahele tunneli rajamist lähiaastatel võimalikuks. Ehkki liiklus üle lahe on tohutu, suudavad laevafirmad tema sõnul kõik soovijad probleemideta üle vedada. ?Mul poleks midagi selle vastu, kuid soomlased tunneli valmis ehitaks, linti lõikama läheks hea meelega,? naljatas Ninnas. Tallinna linna eelarves ta selleks lähikümnendil võimalusi ei näinud.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing