Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti institutsionaalsed investorid on pangad
Nii on Eesti suurim institutsionaalne investor Eesti Pank, kes on paigutanud peamiselt Saksa riigi võlakirjadesse 13 miljardit krooni. Lisaks on keskpank laenanud valitsusele ja kommertspankadele väiksemaid, kümnetesse miljonitesse kroonidesse ulatuvaid summasid.
Keskpangale järgneb Hansapanga suurosanik Swedbank, kelle 58 osalus Hansapangas on väärt 6,3 miljardit krooni, lisaks on Swedbanki klientidel väiksemaid osalusi pea kõikides Eesti börsiettevõtetes. Kolmas on rahandusministeerium, kelle 27 osalus Eesti Telekomis on väärt 2 miljardit krooni.
Võib küsida, et kus on siis rahvusvaheliselt tuntud institutsionaalsed investorid, nagu investeerimispangad Morgan Stanley Dean Witter, Goldman Sachs & Co, Merrill Lynch, UBS Warburg või Salomon Smith Barney. Või kus on maailma üks suurimaid fonde Fidelity? Jah, neid nimesid Eesti börsiettevõtete aktsionäride nimekirjades ei kohta.
Hansapanga tütarfirma ja Eesti suurima maaklerifirma Hansabank Markets investeerimisteenuste osakonna väärtpaberite kauplemise juht Mattias Mustonen tunnistas, et suuri välismaiseid tegijaid nende oma nimede alt naljalt ei leia. ?Ja ega ma ei tohi seda öelda ka, kus keegi on, sest nad on meie kliendid,? ütles Mustonen. ?Seda on võimatu läbi hammustada, kes mille taga on.?
Mustoneni sõnul peituvad suured välismaised nimed mõne kohaliku või Skandinaavia panga kliendikontode taha. Nii on aktsiaraamatute põhjal näiteks Merita klientidel Estikos 3, Hansapangas 5, Harju Elektris 11, Kalevis 4, Merkos 10, Normas 8, Sakus 5, Kaubamajas 7, Külmhoones 4, Viisnurgas 11, XXLis 56 ja Farmaatsiatehases 2 osalus. Mustoneni teada on avalikult oma osalust tunnistanud JP Morgan Chase oma Ida-Euroopa Fondi kaudu. Investeeringu suurus Eestisse on 1,7 fondi mahust ehk 100 miljonit krooni.
Mustoneni sõnul on enamikus suurtes aktsiatehingutes, kus omanikku vahetab üle 100 000 aktsia, osaliseks välismaised institutsionaalsed investorid.
Mõnevõrra väiksemad, aga avalikud tegijad on Eesti pankade juures tegutsevad institutsionaalsed investorid: aktsia-, rahaturu- ja pensionifondid. Eesti suurim fond on ligi 900 mln kroonise mahuga Hansa Rahaturufond, mida haldab Hansapanga 100 tütarfirma AS Hansa Asset Management. Ettevõte hakkab sellest nädalast oma tooteid müüma Hansa Investeerimisfondide kaubamärgi all. Eesti suurimat aktsiafondi, 61 miljoni kroonise mahuga Sampo Leonija Baltia investeerimisfondi juhib ASi Trigon Funds tegevdirektor Aadu Oja. Tema sõnul on institutsionaalsel investoril erainvestori ees rida eeliseid, kuna näiteks fondi puhul teeb investeerimisotsuseid professionaal. ?Ta teeb otsuseid kaalutletult. Inimene, kes ei tegele asjaga pidevalt, kipub tegema emotsionaalseid otsuseid,? loetles ta institutsionaalse investori eeliseid.
Lisaks avatud aktsiafondidele tegutsevad Eestis kinnised aktsiafondid, nagu Trigoni hallatav Baltic Republics Fund, mis omab kolmandikku Microlinkist ja üle poole Viisnurgast. Riskikapitalifondidest on Eestis tuntud Rain Lõhmuse investeerimispanga LHV hallatav New Economy Ventures. Välismaa riskifondidest on Eestiga seoses maailmas laiemat kõlapinda pälvinud Venemaa-investeeringutega tegelev riskifond EDVenture Holdings, mille juht Esther Dyson otsustas investeerida paarkümmend miljonit krooni Eestist Ida-Euroopasse laienenud personaliotsingufirmasse CV-Online.
Eesti börsiettevõtete ligi 25 miljardi kroonisest turuväärtusest on institutsionaalsete investorite käes kaks kolmandikku. Eesti väikeinvestoritele pakuvad pangad valikut ligi 60 eri fondi vahel, mille haare hõlmab kogu maailma ettevõtteid. Lisainfot institutsionaalsete investorite kohta saab ajakirja Institutional Investor kodulehelt
http://www.institutionalinvestoronline.com.