Eelkõige kaitseb kaupa veosekindlustus

Nii veosekindlustuse kui ka autovedaja vastutuse kindlustuse ehk CMR-kindlustuse üldtingimustes on kirjas, et kauba kadumisel või kahjustumisel saab kauba omanik kindlustusseltsilt hüvitist. Mõlemad kindlustused korvavad ka kauba päästmise kulud. Kuid veosekindlustuse ja CMR-kindlustuse peamised erinevused tulevad välja rahvusvahelise kaupade autoveolepingu ehk CMR konventsiooni kahest punktist:

vedaja vabaneb vastutusest, kui kauba kaotsiminek, vigastamine või kohaletoimetamisega viivitamine toimus asjaoludel, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida,hüvituse suurus ei või ületada 8,33 SDR arvestuslikku ühikut puudu oleva kauba brutokaalu kilogrammi eest.

Järelikult, kui vedaja ei saanud kahju ärahoidmiseks midagi ette võtta, siis ta ka ei vastuta. Seega puudub vastutus ka vedaja CMR-kindlustajal. Kaubaomanikku see aga ei lohuta.

Näiteks kui relvastatud röövlid on kauba ja autojuhi kallal, siis on autojuhil võimatu neid takistada ja järgneva kahju eest vedaja kaubaomaniku ees ei vastuta. Veosekindlustus aga hüvitab mainitud kahju, kui kindlustusvõtja on valinud täiskaitse.

Kuid samas, kui vedaja siiski vastutab ja kaubaomanikule makstakse hüvitist, siis mitte rohkem kui 8,33 SDR ühikut kauba brutokilogrammi eest. See peaks tegema tähelepanelikuks kerge, kuid kalli kauba omanikke.

Näiteks, kui tänavu 16. oktoobril oli kurss 1 SDR = 22 krooni, tähendab see hüvitispiiri 183 krooni kauba ühe brutokilogrammi eest. Tulemuseks, näiteks, ühe tonni kauba eest vastutab vedaja vaid 183 000 krooni ulatuses. Samas võib selle ühe tonni kauba tegelik väärtus ulatuda miljonitesse.

Niisiis, kui kaup peab olema kindlustatud kõigi riskide vastu või ei piisa CMR-i hüvitislimiidist, siis on vaja veosekindlustust. Veosekindlustuslepingu võib kindlustusseltsiga sõlmida kaubaomanik, vedaja või muu kauba säilimisest huvitatud isik.

Autor: Vadim Paltmann