Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti Telefoni rahaahnus ei jää monopolidele alla

24. oktoober 2001, 00:00

Mitte enam 75, vaid vähemalt 99, kui mitte 237 krooni. Nii suurt kuutasu tõusu kavandab Eesti Telefon digiliinile uuest aastast.

Eesti Telefon saab järgmise aasta algusest õiguse teiste operaatoritega läbirääkimiseks jõupositsioonilt, mis tõenäoliselt sunnib teisi operaatoreid oma hindu tõstma. Ent miks ei peaks Eesti Telefon endalegi rõõmu valmistama: tõstma kuutasu ja ca 100 miljonit krooni tuludesse juurde kirjutama.

Seaduses on kirjutatud, et selle aasta lõpuni peab Eesti Telefon lubama teistel operaatoritel oma võrku kasutada. Tasu selle eest on 15 võrgusisesest kõnetariifist. Kuna uuest aastast kaob 15 protsendi piirang ja kasutustasu muutub läbirääkimiste objektiks, on tõus enam kui kindel.

Eesti Telefon, kes on võrkude omanik, on läbirääkimistel vaieldamatult soodsamas seisundis. Teistel operaatoritel, kui nad tahavad oma teenuseid edasi pakkuda, tekib vajadus tariife tõsta, mis on vesi Eesti Telefoni veskile. Samaks ajaks ongi ajastatud lauatelefoni kuutasu tõus.

Sideamet peab siin oma sõna ütlema, loodetavasti kaalukama kui energiaturu inspektsioon. Ei maksa unustada ka teist püsitasu liiki KATi ehk kõnealustustasu.

Teisalt, kui Eesti Telefoni abonendid peaksid kas või protesti märgiks konkurendi juurde minema, ei vabasta ?reetmine? neid kuutasu maksmisest Eesti Telefonile. Ja see kuutasu on praegusest tublisti suurem. Niiviisi on Eesti Telefon endale osavalt välja mõistnud ?valuraha? tema teenustest loobumise puhuks. Samas peaks telefoni paigaldamise tasu juba katma püsikulutused.

Eesti Telefon on avaldanud arvamust, et kõik kliendid, kelle kuuarve jääb alla 150 krooni, on kahjumlikud kliendid. Teiste sõnadega, risuks kaelas. Võib-olla on need vähem varakad või lihtsalt vähem jutukad kliendid.

Kuutasu tõus ei suurenda Eesti Telefoni tulusid vaesemas kliendirühmas, kuna inimesed hakkavad raha kokkuhoiuks endisest veelgi vähem rääkima. Pensionärid on juba praeguseks välja töötanud paarisõnalised paroolid, millega omavahel kärmelt sõnumeid vahetatakse.

Eesti Telefon pakub enda sõnul kõige laialdasemat teenuste paketti, mistõttu olevat tal ka suurimad kulud, seetõttu vajadus kuutasu tõsta.

Kõige avarama paketi kohta las avaldavad arvamust konkurendid, aga põhilised investeeringud on Eesti Telefon juba teinud. Seega ei lähe hinnatõus mitte investeeringuteks, vaid puhtalt kasumiks. Kuludest udutamise asemel võiks asju nende õige nimega nimetada.

Võib prognoosida, et mobiilside, ja just kõnekaartide turg, saab Eesti Telefoni otsusest tuult tiibadesse. Kõne lauatelefonilt mobiilile on kirvehinnaga ning nende kõnede arv väheneb. Mobiililt mobiilile helistamine võib kohati osutuda isegi odavamaks kui helistamine lauatelefonilt lauatelefonile. Mõningail andmeil on aasta algusest ET püsiühendusest loobunud üle 5 klientidest.

Eesti Telefon peaks oma firma tunnuslause asendama ? rääkimine hõbe, vaikimine kuld.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing