Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Asjatu e-aja edevus?
Riik ei saa oma pruuni- ja sinisilmsetel kodanikel vahet teha, nentis reformierakondlane Toomas Vilosius mõni aasta tagasi hiidlastega kohtumise järel. Hiiumaal tehti riigikogu liikmele ettepanek doteerida saareelanike laevasõite mandriinimestest rohkem.
Reformierakondlane Ignar Fjuk võttis mõni nädal tagasi sõna ID-kaardi rakendamise vastu. "Kavandatava elektroonilise isikutunnistusega pole enamusel kodanikest tegelikult midagi ette võtta," kirjutas ta Hiiu Lehes. Talle oponeeris siseministri nõunik Heiki Raudla, kes kinnitas, et kaardi kasutuselevõtust on kasu küllaga kõigile. Oktoobris teataski siseminister Loodus, et kallis ID-kaarte hakatakse väljastama enne jõule.
Seega peame praegu ID-kaardi vastu võitlemise asemel nuputama, kuidas kallist plastitükki otstarbekalt rakendada. Lahendus Vilosiuse paari aasta tagusele murele, et sinisilmseid ei saa pruunisilmsetest eraldada, on käegakatsutavas kauguses. On ju teada iga-aastased parvlaeva dotatsioonisõjad. Sajad miljonid maksumaksja raha kütab kirgi. Seni pole suudetud rahavoogude kulgu nähtavaks teha, kapo uurib siiani Saaremaa Laevakompanii rahakasutust. Kui Loodus annaks igale hiidlasele, muhulasele ja saarlasele ja muhulasele ID-kaardi tasku, minister Toivo Jürgenson aga ütleks, et laevasõitu telliv riik annab toetusraha küll, kuid ainult siis, kui selle raha voog on reaalajas jälgitav, siis avastaksimegi, et parim viis selle probleemi lahendamiseks on ID-kaardi rakendamine.
Toetust ei anta laevakompaniile, vaid iga saar saaks oma portsu eraldi. Kõik saared on võimelised otsustama, kas ja kui palju peaks nende pensionär või koolilaps saama laevaga soodsamalt sõita. Piletit ostes libistab saareelanik oma ID-kaardi terminaalist läbi ja riigi raha voolab kõlisedes tema sõitmist toetama.
Kui sellist võimalust ei kasutata, siis peame küll tõdema, et tegemist on asjatu e-ajastu edevusega, mitte praktilise ettevõtmisega, ning paratamatult tekib mõte, et rahavoogude kulgemise avalikustamine on kellelegi vastumeelt.
Autor: Urmas Lauri