Baltic Foodi ajas lõhki iha suure tüki järele

Baltic Foodi grupi, kuhu kuulusid Spari jaekett ja Dagabi ladu, praeguses likvideerimissegadikus paistavad ?puhasteks poisteks? jäävat siinsete tütarfirmade juhtkonnad ning asju klaarivad omavahel peamiselt norralastest-rootslastest omanikud, kes on ühtlasi valdusfirma juhid.

Baltic Foodi rajajad Hans Jorgen Blomseth ja Stein Skjørshammer, kes praegu vallandatud juhatuse esimehe ja tegevdirektori rollis firma praeguse suuromaniku, Norra kinnisvarafirma Selvaag poolt paika pandud juhatuse esimeest ja tegevdirektorit ühes isikus, Christian Thjømøed, kohata ei taha. Kui, siis kohtupingis ? see tunne on vastastikune, kui poolte viimaseid väljaütlemisi arvestada.

Lisaks on oponentidel juhtunust täiesti erinev arusaam. Samuti sellest, kas ja mis ulatuses Baltic Food peaks tegevust jätkama.

Thjømøe sõnul kaotas grupp 10 miljonit krooni iga kuu ning omanikud ei soovinud enam seda kahjumit katta. Otsustati likvideerimise kasuks, sest see olevat ainuke õiglane variant kreeditoridele, lisas ta. ?Meil on alust arvata, et pankrot teeniks ainult mõningate pankade huve.?

Kurja juur on Thjømøe hinnangul grupi juhtimisvead, eriti suured on olnud tagasilöögid hulgikaubanduse ning samuti Leedu jaekaubanduse poole peal. ?Härrad Blomseth ja Skjørshammer ei teinud vajalikke samme olukorra parandamiseks,? märkis ta. ?Nad valetasid pidevalt Baltic Food Holdingu aktsionäridele ning nõukogule, manipuleerides aruannetega ning mitte rääkides teistele juhatuse liikmetele kahjumlikust olukorrast.?

Thjømøe viitab seejuures manipulatsioonidele nii grupi mulluste kui ka tänavuste kuue kuu näitajatega. Eksjuhtide vassimisest räägib ka praegu paljude Eesti hankijate ja tööstuste ainuke lootus ? Baltic Foodi likvideerija Peeter Sepper. Tema sõnul näitasid Blomsethi ja Skjørshammeri andmed ettevõtte mulluseks käibeks 1,4 miljardit krooni, kui tegelik käive oli vaid alla 1,2 miljardi krooni. ?Samuti prognoosisid nad 2001. aasta mais ettevõtte aastakasumiks 9 miljonit. Mõni kuu hiljem läbiviidud audit aga näitas firma kuue kuu kahjumiks 31 miljonit, mis 30. septembriks oli kasvanud 48 miljoni kroonini,? märkis Sepper.

Likvideerija lausus, et holdingfirma eksjuhid on kiivalt varjanud tegelikku majandusseisu. ?Gruppi kuuluvad jae- ja hulgimüügiüksused ei suutnud saavutada lubatud käivet ja seetõttu jäid katmata firma muutuv- ja püsikulud,? tõdes Sepper. ?Firma juht Skjørshammer pööras tähelepanu ettevõtte ekspansioonile, selle asemel et arukalt ja asjatundlikult tegeleda ettevõtte juhtimisega. Rahavood väljusid kontrolli alt, rajati uusi kauplusi, selle asemel et maksta õigeaegselt kaupade eest.? Seni polnud muret, kui omanikud ? Selvaag ? raha juurde andsid, kuid see lõppes oktoobris.

Sepperi sõnul on üks Baltic Foodi omanikest ? Rootsi kaubanduskontsern Axfood ? lubanud Blomsethi ja Skjørshammeri kohtusse anda. Kuigi etteheited tunduvad karmid olevat, pole omanikud nüüdseks ?väikeaktsionärideks? muutunud ettevõtte eksjuhte millegipärast veel kohtusse kaevanud, küll aga on läinud vastupidi ? Skjørshammer vaidlustas Norra kohtus oma vallandamise.

Samuti lubab ta (ka Blomsethi nimel) kohtu ette viia enda vassimises süüdistajad: ?Me pole iialgi aruannetega manipuleerinud. Kui keegi nii väidab, siis tahaks me teada ta motiive.? Ta lisas, et kogu juhatus osales aktiivselt ettevõtte juhtimises ning kõigi oluliste otsuste tegemisel. ?Keegi pole kellegi ees midagi varjanud.?

Skjørshammer märkis samuti, et Selvaagi esindaja on ettevõttes enne tänavust kevadet töötanud kolm aastat. ?Baltic Foodi sulgemise ja kõige selle eest, mis juhtus viimastel kuudel, vastutavad täielikult need, kes võtsid ettevõtte kontrolli üle tänavu aprillis-mais,? lausus ta. Aktsiate liikumist vaadates oleks selle versiooni järgi kurja juureks Selvaag ja tema esindajad siinmail.

Skjørshammer ja Blomseth domineerisid ettevõtte juhatuses ning omasid tänavu maini ligi 30 protsenti ettevõtte aktsiatest. Rahavajaduse tõttu toimus emissioon Selvaagile, kelle osalus sellest hetkest on liikunud tõusvad joones ? praegu kuulub kinnisvarafirmale otseselt või kaudselt neli viiendikku Baltic Food Holdingust.

Enne Selvaagi-poolset kontrolli haaramist ebaõnnestus Baltic Foodi ühinemine Poola Spariga, millegipärast taganesid poolakad juba kokkulepitud kavatsusest. Ida-Euroopa haardega kaubandusgrupi käivitamine oleks võib-olla suutnud ära hoida praegused sündmused. Kui ka väidetavad reformiplaanid Baltic Foodi hulgikaubanduse poolel ? ühinemine kellegagi ? oleks täide viidud, siis kompenseerinuks see Rootsi Axfoodi muude probleemide tõttu eelmisel aastal kadunud huvi Dagabiga tegelemise vastu.

Baltic Foodi eksjuhi hinnangul on kollapsi põhjuseks see, et omanikud ei paigutanud ettevõttesse vajalikul määral kapitali, mida oli vaja juhatuses heakskiidetud kasvuplaani täideviimiseks. See omakorda viis probleemideni rahavoogude liikumises.

Samas leiab Skjørshammer, et likvideerimine on absoluutselt mõttetu, ettevõte vajaks tegutsemiseks vaid rahasüsti ning kompetentset juhtkonda, et kriisist välja tulla. ?Tragöödia on selles, et praegu kaotavad kõik ? omanikud, töötajad, hankijad ja pangad. Mitte keegi ei võida.?

Omanike algatatud likvideerimisprotsessi ajakirjanduses teravalt kritiseerinud Spari-keti operaatorfirma Baltic Food Eesti (BFE) tegevdirektori Guido Pärnitsa sõnul pole BFE rahaline seis olnud kunagi väga hea, sest valdusfirma juhid ilustasid investorite kaasamise eesmärgil firma tulemusi ja alahindasid rahavajadust. ?Liiga suurte summade investeerimisel oleks vähenenud firma asutajate, kes ei suutnud investeerida, osalus firmas,? märkis ta. ?Loomulikult oli firma asutajate hulgas ka liigne annus optimismi ning samuti on firma valdusjuhtimise tasemel tehtud liiga palju mittevajalikke kulutusi.?

Pärnits ütles, et peab tegevjuhtkonna ja eelkõige enda süüks liigset usaldamist ja lootma jäämist firma omanike jutule. Ta lisas, et pole andnud valeinfot firma tulemuste kohta. ?BFE info läks korrektselt valdusjuhtide ja administratsiooni kätte, kes seda siis tõenäoliselt endale sobivalt ?kohendasid? edastamiseks kaasomanikele ja finantsasutustele.?

?Strateegiliseks veaks loen põhiliselt rahavajaduse alahindamist. loomaks Baltimaades ühte juhtivat jaeketti,? ütles Pärnits. ?Kindlasti oli strateegiliselt vale otsus ka edasi arendada hulgitegevust,? viitas ta Axfoodi huvi raugemisele.

Samuti mainis Pärnits vigu, mida tehti kaupluste valikuga ? ketti lisati kahjumlikke poode ? samas on see turuvõitluses mõnikord paratamatu samm.