Kesko astub ETK-le kannale

Eile börsile saadetud üheksa kuu auditeerimata majandustulemuste põhjal ulatus Kesko gruppi kuuluvate siinsete suuremate tütarfirmade ? Säästumarket, Kesko Eesti, Fanaal, Kesko Agro Eesti ? käive kokku 1,5 miljardi kroonini. Sellest Säästumarketi 344 miljoni kroonine panus tuli nelja kuuga, sest kevadel ostetud discounter-keti näitajaid hakati koos grupiga arvestama alates juuni algusest.

Eesti suurima kaubandusgrupi ETK tänavune üheksa kuu käive ulatus 2,73 miljardi kroonini, mis on viiendiku võrra suurem kui mullu samal perioodil. Kui ETK grupi käive on liikunud nii pluss 20 protsendi graafikus, siis Kesko puhul on võrreldavad näitajad olemas näiteks Kesko Eesti ASil, kes on teinud aastaga ligi 60protsendise hüppe 484,8 miljoni kroonini.

Kesko Eesti juhi Timo Hämälä sõnul on selle protsentuaalselt suurena paistva tõusu taga tänavu mais avatud kauplus Tartus ning veebruaris käivitunud Jüri logistikakeskus, just viimane on käibenäitajat tunduvalt parandanud.

Majandustulemuste raporti kohaselt edeneb Kesko laienemine Balti riikides plaanikohaselt, viidatakse Säästumarketi kasvule ning prognoositakse discounter-keti tänavuseks käibeks umbes miljard krooni, mis on kolm korda rohkem kui eelmisel aastal.

Vastates küsimusele Kesko plaanide kohta Eestis, kordas Kesko Foodi arendusdirektor Ari Svensk taas üle kontserni strateegilise eesmärgi saada enda kätte 25 protsenti Balti riikide jaekaubandusturust. See tähendaks turuliidri positsiooni saavutamist ka Eestis. ?Raske öelda, millal see juhtub. Täna oleme Eesti turul number kaks.?

Säästumarketi keti juhi Maldar Mäesalu sõnul ulatub hoolimata mõnedest tagasilöökidest ? poe avamine viibib operaatorist mitteolenevatel põhjustel ? poeketi tänavune käive kindlasti miljardi kroonini. Järgimiseks aastaks plaanib Säästumarket kahemiljardist käivet. ?Arvan, et järgmise aasta lõpuks võib Kesko grupp tõusta Eestis ETK asemel kaubanduses esimeseks,? märkis Mäesalu.

ETK turundusdirektori Kristjan Maaroosi sõnul on nemadki oma positsiooni kindlustanud ning Keskol pole kerge plaane ellu viia. ?Kesko on kaks aastat järjest välja käinud, et tahab saada 25protsendist turuosa,? lausus ta. ?Säästumarketi ostmine oli esimene manööver, eks ole näha, mis arengustrateegiat kasutades nad edasi liiguvad ? see on keeruline.?

Maaroos ütles, et ETK on oma tulemustega rahul ning grupp liigub tänavu 3,5 miljardi krooni graafikus. Ta lisas, et ETK müügiruutmeetrite arv on samuti kasvanud, ning viitas hüpermarketite arendamise olulisusele Tallinnas, et konkurentsis püsida.

Prisma hüpermarketi opereerimisel teeb ETK koostööd Soomes Keskole konkurentsi pakkuva SOKga. Maaroos märkis, et Prisma ja ETK arenevad iseseisvalt ning on turunduslikult ikkagi konkurendid.

Hulgifirmade Jungent, Kaupmees ja Abestock ühise logistikafirma Via 3 L juhatuse esimehe Ago Raudsepa hinnangul pole Keskol läinud nii edukalt, kui seda numbrid näitavad. ?Tundub, et jaekaubanduse poolel on kasv olnud kiirem kui logistikas,? märkis ta.

Kui arvestada seda, et oma logistikakeskus peaks teenindama oma jaemüügistruktuuri ? nagu seda teeb ETK ?, siis Keskos pole Raudsepa sõnul sellist muutust toimunud. Nii on näiteks suurte mahtude tõttu atraktiivse Säästumarketi peamiseks logistikapartneriks endiselt Smarten, tõdes Raudsepp.

Võrreldes ETK ja Kesko võimalusi, lausus Raudsepp, need on sarnased ettevõtted. ?Kesko logistika sõltub sellest, kui arenenud on nende jaemüügi osa, sama on ka ETK Hulgiga,? märkis ta.