Alusetootjad loobuvad kvaliteedist madalama hinna nimel

Sulev Oll 23. november 2001, 00:00

?Oleme saanud meile aluseid müüva firmaga kokkuleppele meile sobivate kvaliteedinormide ja hinnaga kaubaaluste osas,? ütles Flexa Eesti ASi Viru-Nigula vabriku logistikajuht Tiina Hiie.

Hiie väitel sundis niisugust kokkulepet sõlmima tõsiasi, et Flexa on suur alusetarbija, ostes 3500 EUR-alust kuus. ?Meie emafirma Taanis pole aga meile nõus aluste eest väga palju maksma ja nii tahame meiegi alused võimalikult odavalt saada.?

Ka Kreenholmis otsitakse võimalusi laadida kaupa ühekordsetele alustele, mida kõik kliendid sugugi ei aktsepteeri, või leida odavamaid EUR-aluseid. ?Kui ekspordime kauba EUR-alustel, on need alused meie jaoks puhas kulu, sest vaid vähesed kliendid on nõus meile aluse eest eraldi maksma,? selgitas Krenholm Germany esindaja Alar Salum. ?Tagasitoomise eest küsivad transpordifirmad lisatasu, nagu oleks tegemist täiesti tavalise kaubaga, lisaks veel tolliformaalsused.?

Tootjate kinnitusel eelistavad kindla kvaliteediga alusele odavat paljud aluseostjad. ?Kui alus saadakse odavalt kätte, ollakse nõus ka kehvema kvaliteediga,? ütles alusetootja KR Priit ASi juhatuse esimees Peeter Kroonberg. ?Ka rida Eesti suurettevõtteid on läinud seda teed.?

Kroonbergi sõnul müüb osa tootjaid aluseid odavamalt 10 ja rohkem krooni tükk. ?Normaalsena 94 krooni maksva EUR-aluse asemel müüakse neid 84-80 krooni tükk,? ütles ta. ?Kehvema kvaliteediga alused jõuavad aga lõpuks välismaale ja mõjutavad kõigi Eesti tootjate mainet.?

Aluseid tootva ASi Metsamees müügisekretäri Krista Simso sõnul pole Eesti alusetootjad suutnud hinnakokkuleppele jõuda ka eksporditavate aluste osas. ?Samas oleks vaja kokku leppida mingis tasemes, millest allapoole ei müüdaks,? ütles Simso.

Äge konkurents aluseturul on viinud ka selleni, et nn piraattootjad kannavad alustele litsentsi omava firma litsentsi numbri ja üritavad niisuguseid aluseid isegi litsentsiomaniku püsiklientidele müüa.

Peeter Kroonbergi sõnul on alusetootjaid nende erineva taseme ja huvide tõttu raske ühte koondada. ?Isegi enamik litsentsiomanikke pole alustetootmisse investeerinud. Nad võivad kasvõi hommepäev haamri nurka visata ja ei juhtu midagi,? sõnas ta. ??Meie aga ei saa nii teha, sest oleme palju investeerinud tootmisliini.?

Aluseostjad näevad aga kvaliteedi ja ka hinnatõusu võimalusena kaubaaluste ringluse korraldamist. ?Ma usun kindlalt, et kui meil Eestis õnnestuks korraldada EUR-aluste ringlus, muutuks nende kasutamine tunduvalt laialdasemaks ja ka kvaliteeti tähtsustataks siis rohkem,? ütles Alar Salum.

EUR-aluse mõte Euroopas on Salumi sõnul see, et seal on loodud süsteem, mille baasil on korraldatud aluste vahetus. ?Auto toob laadimiskohta näiteks 30 alusetäit kaupa ja võtab sealt 30 tühja EUR-alust kaasa, mille ta viib jälle järgmisse kohta vahtuseks, kust ta saab peale kauba EUR-alustel,? rääkis Salum. ?Alus on ringluses nagu näiteks klaastaara.?

Eesti probleem on see, et vähemasti Mandri-Euroopa ja Eesti vahel ükski Eesti transpordifirma sellist ringlust korraldada pole suutnud.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 12:06
Otsi:

Ava täpsem otsing