Hullulehmatõbi halvab kondijahuäri

Väinu Rozental 26. november 2001, 00:00

?Meil ei tasu kaks aastat tagasi ehitatud ja 14 miljonit krooni maksma läinud kondijahutehast enam käigus hoida, sest ainuüksi uute seadmete amortisatsioon on ligi 200 000 krooni kuus,? kalkuleeris Valga Liha- ja Konservitööstuse juhataja Elmut Paavel. ?Üle poole kondijahu toormest moodustavad just veise tapajäätmed.?

Põllumajandusministri septembrikuu määruse kohaselt ei tohi alates 1. jaanuarist 2002 kasutada põllumajandusloomade söödaks eri riskiastmega tapajäätmetest tehtud lihakondijahu. Eri riskiastme alla on liigitatud peamiselt veise tapajäätmed, nagu näiteks soolikad, pea, seljaaju ja saba. Määruse aluseks on loomatauditõrje seadus.

?Ega me ju ei pea kondijahu tootma,? räägib Paavel. ?Põhiprobleem on, kuhu panna jäätmed.? Paaveli andmeil tekib neil iga kuu umbes 100 tonni jäätmeid, mis tuleks nüüd maha matta.

?Enamikku omaaegsetest loomsete jäätmete väikestest matmiskohtades ei eksisteeri enam, sest maaomanikud ei luba oma maale jäätmeid matta,? ei usu Paavel põllumajandusministeeriumi poolt pakutud lahendust kasutada paberil olevaid matmiskohti. ?Kui asi ei lahene, tundub kõige otstarbekam lõpetada veiste tapmine ning osta vorstiliha sisse.?

Eestis on kolm loomade tapajäätmete töötlemistehast. Neist kõige uuem on Valga Liha- ja Konservitööstusel, mis teeb ka teenustööd. AS Rakvere Lihakombinaat töötleb oma tarbeks tapetud loomade jäätmeid ja AS Tallegg töötleb lindude tapajäätmeid.

Valga Liha- ja Konservitööstus veab praegu tapajäätmeid kokku ligi kümnest lihatöötlemisettevõttest. Valga tapajäätmete töötlemistehase kuukäive on keskmiselt 700 000 krooni. Lihakondijahu, mille tonn maksab 6500 krooni, ostavad Eesti jõusöödatehased. Töötlemistehas toodab ka tehnilist rasva, mis eksporditakse peamiselt Venemaale ja Ukrainasse.

?Kui Valga lihakombinaat enam tapajäätmeid kokku ei kogu, peame hakkama otsima matmisvõimalusi,? kurtis ASi Nõo Lihatööstus juhataja Toomas Kruustük. ?Reeglid on ranged, suvalisse kohta metsa alla soolikaid matta ei tohi.?

Tartumaal asuva jõusöödatehase ASi Kaubi Ettevõtted juhatuse liikme Hugo Ristmäe sõnul kasutavad nad Valga Liha- ja Konservitööstuses toodetud lihakondijahu sigade jõusöödas. ?Kuna siga vajab loomset valku, peame hakkama nüüd kasutama kallimat kalajahu,? ütles Ristmäe.

Põllumajandusministeeriumi veterinaaria- ja toiduosakonna juhataja Hendrik Kuusk tunnistas, et lihakäitlejad on probleemi ees. ?Ajutiseks lahenduseks on olemasolevad sadakond spetsiaalset matmispaika,? ütles Kuusk. ?Vaatame lähiajal matmispaikade nõuded üle, et need ei saaks kogu protseduuri takistuseks.?

Riik plaanib probleemi lahenduseks ehitada ka loomsete jäätmete käitluse tehase. Lääne-Virumaale Väike-Maarja valda kavandatav tehas hakkab jäätmetest tõenäoliselt samuti tootma jahu. Kuuse sõnul on tapajäätmete töötlemine jahuks kõige ökonoomsem.

?Kuna jahus on orgaanilise aine sisaldus suur, on üheks võimaluseks kasutada jahu küttena,? rääkis Kuusk. ?Uuringud näitavad, et kondijahu kütteväärtus on võrdne hakkepuiduga ning jahu põleb sama aktiivselt.?

Kuusk möönis, et Valga Liha- ja Konservitööstuse investeeringud loomasöödaks kasutatava lihakondijahu tootmiseks ei pruugi end ära tasuda. ?Kui Valgas kolm aastat tagasi alustati jäätmekäitlustehase ehitamist, informeerisime neid võimalikest riskidest,? lisas Kuusk.

Kuuse sõnul on vale seisukoht, et Eestis pole hullulehmatõve ohtu. ?Lihatööstused peavad aru saama, et kui nad tahavad leida Eestis toodetud lihale turgu ka väljapoole, peab eri riskiastmega tapajäätmete nõue olema täidetud,? lisas Kuusk.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing