Majandusfilosoofiline tulumaksuidee

Olen viimasel ajal ÄPs korduvalt kirjeldanud ettevõtete tulumaksuvabastuse negatiivseid aspekte. Täna võtan veel kokku tulumaksuvabastuse välispoliitilise mõju ja maksukoormuse muutuse.

Siiani on tulumaksuvabastusele Eestis teravalt reageerinud ainult Läti riik, peatades topeltmaksustamise vältimise lepingu. Läti riik üritab arendada oma maksupoliitikat, maksustades ettevõtete poolt teenitud tulu ning pakkudes ka mitmeid investeeringusoodustusi.

Eesti oma maksupesuteenusega takistab oluliselt Läti valitsuse maksupoliitika teostamist. Eesti tegevust võib Lätist vaadelda kui riiklikul tasandil kõlvatut konkurentsi antud valdkonnas: ise ei taha ja teisele ka ei anna.

Eesti riik peab nõiajahti nn. Diveciga seotud firmadele, kes tegelesid võib-olla analoogilise tegevusega: viisid Eestis teenitud kasumi offshore-firmade abil maksu alt välja, ning investeerisid siis selle maksustamata kasumi Eesti majandusse tagasi. Mis õigus on Eesti poliitikutel kritiseerida Läti riigi reageeringuid, kui Eesti osutab nüüd Läti firmadele samasugust klassikalist offshore-piirkonna teenust!

Läti on siiani olnud ainuke nii jõuliselt reageerinud riik ainult sellepärast, et Läti on meie lähinaaber ning suuremate riikide majandust mõjutab Eestiga seonduv väga vähe. Kui raskemaks muutunud majandusolude tõttu hakatakse rohkem kasutama Eesti ?maksupesuteenust?, siis kasvab ka risk, et suuremad riigid hakkavad lahti ütlema Eestiga sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingutest või rakendama muid majanduspoliitilisi survevahendeid.

Kas Eestis on maksukoormus vähenenud ettevõtte tulumaksu kaotamise tõttu? Ma ei arva nii. Maksukoormust on võimalik tõsta nii ülemisest kui alumisest otsast, näiteks pakkudes sama raha eest vähem avalikke teenuseid. Maksukoormust on võimalik tõsta nii, et rahandusminister saab statistikale tuginedes väita, et Eesti maksukoormuse suhe SKPsse on jälle mingi võrra vähenenud, näiteks:

kõik riigilõivud, mis ei ole kulupõhised, on osaliselt täiendavad maksud, mis ei kajastu vastavas statistikas,

koormatiste kehtestamine, mille tasumine on kohustuslik, kuid mille nimi ei ole maks ja mis ei kajastu vastavas statistikas (nt tasu kavandatava ID-kaardi eest),

kohustuslikud kindlustusmaksed, mis ei ole maksud (nt 2002. a rakenduv kohustuslik töötuskindlustus),

riiklike monopolide toodete/teenuste hinnatõus - valitsus saab alati küsida riiklikelt ettevõtetelt omanikutulu .

Niisiis on tulumaksuvabastus üks majandusfilosoofiline idee, millel rakendamisel on võimalik saavutada teatavaid positiivseid tulemusi. Samas eksisteerib hulgaliselt väga olulisi negatiivseid aspekte, millele pole tähelepanu pööratud.