Puiduärimees sõdib pangaga oma vara eest

Kerson on viimased seitse aastat puidutööstuse asemel põhiliselt kirjatööga tegelenud. Tal on selle ajaga kogunenud paks kaust erinevatele kohtutele ja Ühispangale esitatud taotlustega. Meest võiks pidada paadunud kaebajaks, kui osa tema avaldusi poleks kohtuvõimu poolt aktsepteerimist leidnud ja pankrotihaldur hulga eksimuste pärast teise vastu välja vahetatud.

ASi Valk pankrotti pole suudetud selle aja jooksul korrektselt lõpetada ega firmat likvideerida, mistõttu Kerson ei saa hakata kohtu kaudu sisse nõudma ka väidetavalt talle pankrotihaldur Andres Uuli ja Ühispanga poolt tekitatud ligi miljon krooni suurust kahju. Nii palju sai pankrotihaldur puidutöötlemiskompleksi 1996. aastal ilma avaliku enamapakkumiseta tänaseks samuti pankrotistunud Elva Metsamajandile müües.

Kompleksi aastaseks käibeks oli planeeritud 12 miljonit krooni ning rentaablus pidi olema 30 protsenti. Uued tootmishooned ja kaks kraanat olid kindlustatud 5,5 miljoni krooni eest.

Seda, et asju pole aetud korrektselt, näitab kas või fakt, et Tartu ettevõtteregistris on Valk vahepeal likvideeritud ja siis uuesti taastatud. Uus pankrotihaldur Aivi Karu, kes määrati ametisse selle aasta aprillis, pole tänaseni seadusega ettenähtud tegevust alustanud.

Ühe hiljutise kohtuotsuse kohaselt ei saa ASi Valk pankrotti lõpetada maksuvõla tõttu. Käibemaksuvõlg 45 000 krooni tekkis aga sellest, et haldur jättis pankrotivara müües selle pealt käibemaksu tasumata. Kerson ütleb seepeale, et tal on tekkinud mulje, et pankrotihaldurid seisavad Eestis väljaspool igasugust seadust ega vastuta mitte millegi eest.

Ettevõtja enda hinnangul oli tema firma maksujõuetuse tekkimise põhjuseks Ühispanga pahatahtlik tegevus ehk keeldumine edukalt käivitunud tööstusele lisalaenu andmisest. Laenu saamise eeltingimusena pantis ta 1994. aastal oma isikliku vara, milleks olid talle ja tema õele tagastatud kaks maja Tartus Tähe tänavas. Täiendavat laenu 600 000 krooni ulatuses Kerson enda sõnul ei saanud. Sellele vaatamata üritab Ühispank nüüd panna hooned sundmüüki varasema, mitmes osas saadud 900 000 krooni suuruse laenu katteks. Lisaks nõuab pank Kersonilt ka täiendavate kulutuste tegemist majade kindlustamiseks.

Ühispanga jurist Janek Alvela ütleb, et panga nõuete aluseks on jõustunud kohtuotsus, mida tuleb täita. Kerson on aga selle edasi kaevanud ja kohus majade sundmüügi tema hagi tagamiseks peatanud. Ühispank on omakorda esitanud vastuhagi, millega taotleb sundmüügi peatamise otsuse tühistamist. Kersoni sõnul leidis ka riigiprokurör, kelle poole ta viimases hädas pöördus, et pangal polnud õigust taotleda tema isikliku vara sundmüüki.

Ettevõtja Kerson võitleb oma lõputuna näivat võitlust üksinda, esindades ennast ise ka mitmes käsilolevas kohtuvaidluses. Ta ütleb, et on läbi käinud mitu advokaadibürood, kuid keegi ei soovi Eesti ühe suurema panga vastu välja astuda. Siiski on ta nende aastatega kulutanud õigusabile 100 000 krooni ringis. Nüüd on raha otsas. Kas mees peab ilma jääma ka talle koos õega tagastatud vanavanemate kinnisvarast, näitab aeg.