Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kasahstani nafta iseseisvalt turule
Ajal, kui maailm valmistub OPECi survel vähendama naftatoodangut ja Venemaa lubas 2002. aasta algusest kärpida päevatoodangut 150 000 barreli võrra, on jäänud varju uudis, et eelmisel nädalal pühitseti Venemaa sadamalinnas Novorossiiskis sisse uus Kasahstani naftajuhe. See enam kui 1700 km pikkune naftajuhe valmis 11 firmast koosneval rahvusvahelisel konsortsiumil vähem kui kolme aastaga. Kasahstani auahne plaani kohaselt peaks naftajuhtme kaudu 15 aasta pärast maailmaturule jõudma kuni kolm miljonit barrelit naftat päevas, mis tõstaks Kasahstani maailma kolme juhtiva naftaeksportööri sekka.
Aga kerge Kasahstani nafta pääs maailma ei ole olnud. Ehkki USA naftafirma Chevroni kõrval on konsortsiumis osalised nii Vene riik kui ka Vene naftafirmad Lukoil ja Rosneft, on Vene poolelt kogu aeg uuele torujuhtmele takistusi ette veeretatud. See on ka põhjus, miks algselt Vene ja Kasahstani presidendi osavõtul kavandatud augustiavamine lükkus detsembri algusse ja toimus aseministrite tasemel.
Kui Chevron kümmekond aastat tagasi Kasahstani Tengizi leiukohas tootmise üle võttis, sai ta naftat eksportida ainult Vene raudtee või Vene monopoolse Transnefti torujuhtmete kaudu, kus aastaid Tengizi kvaliteetsele naftale segati hulka 2 dollarit odavamat Vene naftat. Uuele juhtmele on Chevron selle ärahoidmiseks paigaldanud erimõõteseadmed.
Kui naftajuhe oli peaaegu valmis, võttis Novorossiiski sadam 10 km kaugusel asuva uue naftasadama oma jurisdiktsiooni alla ja asus nõudma suurt sadamamaksu. Veninud läbirääkimised lükkasid avamise taas edasi. Juba oli viis tankerit teele läinud, kui lõpuks suudeti avamispidu siiski ära pidada. Siis asus omakorda protestima Türgi, kelle väitel on lisatankerid niigi umbes Bosporuse väinas suureks keskkonnaohuks Istanbulile.