Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Suurpangad soovivad aktsionäride salastamist

Kaja Koovit 06. detsember 2001, 00:00

Rahandusministeeriumi moodustatud komisjonis käivad vaidlused esindajakonto küsimuses ehk lihtsustatult selles, kas ettevõtete kodumaistel aktsionäridel on edaspidi võimalik koonduda ühe panga kliendikonto taha, samamoodi nagu pragu esinevad börsiettevõtete aktsiaraamatutes Merita Panga ning Bank of Bermuda kliendid. Kui meie suurpankade tahe läbi läheb, on mustema stsenaariumi korral võimalik, et eestimaiste Jüride ja Maride asemel vaatavad firmade aktsiaraamatutest vastu vaid Hansapank, Ühispank, Sampo, LHV. Võib-olla keegi veel.

Lisaks maksualastele ja juriidilistele probleemidele kannataks esindajakontode vastaste sõnul nende kasutamisega siinse väärtpaberituru seninegi tagasihoidlik läbipaistvus ja turu järelevalveorganitel tekiks raskusi turumanipulatsioonide uurimisega, sest ettevõtete tegelikke aktsionäre on senisest oluliselt raskem tuvastada.

?Esindajakontodega väheneks oluliselt Eesti turu ja majanduskeskkonna läbipaistvus, järelevalve muutuks raskemaks ning lõppkokkuvõttes väheneks usaldus väärtpaberituru vastu tervikuna,? lausus Eesti väärtpaberite keskdepositooriumi (EVK) nõukogu esimees ja Tallinna väärtpaberibörsi juhatuse liige Jaanus Erlemann. Tema sõnul muudab esindajakontode kasutamine keerukamaks äriühingu juhtimisstruktuuri aktsionäride tasandil, piirab aktsionäride informatsiooniõigust ning võimalik on teenuste kallinemine, sest nii EVK-l, finantsinspektsioonil kui ka maksuametil tuleb teha täiendavaid kulutusi süsteemide edasiarenduseks.

Hansapanga investeeringute juhtimise divisjoni direktor Priit Põldoja lausus, et vaidlused on tehnilised ning esindajakontodega kaasnevat turu läbipaistvuse vähenemist ei ole põhjust karta. ?Kõiki neid küsimusi on võimalik regulatsioonidega lahendada,? ütles Põldoja. Kui edukaks järelevalveks on tarvis igal õhtul EVK-le tehingute kohta andmeid saata, võime me seda teha, sõnas ta.

Põldoja sõnul on pangad huvitatud oma klientidele võimalikult laialdase ja kvaliteetse teenuse pakkumisest, sest inimesed ei paiguta oma raha enam ainult Eesti turule, vaid hajutavad investeeringuid teiste turgude vahel. Ka on pank huvitatud konkurentsi tekkimisest, mitte sellest, et seadusega endale mingit monopoli tekitada. Lisaks peaks esindajakontode kasutamisega väärtpaberitehingute kulutused kliendile hoopis langema, sest enamik tehinguid toimub näiteks Hansapangas panga enda klientide vahel ning esindajakonto korral ei oleks EVK-lt tarvis teenust osta. Sellisel juhul kaotaks aga EVK 30?40 oma tuludest. ?Pigem on küsimus selles, et EVK ja börs on nüüd erinevalt varasemast kasumit teenivad ettevõtted,? lausus Põldoja.

?Kui ettevõtte aktsionärid on salastatud, siis ei kipuks oma raha ettevõttesse paigutama küll,? tunnistas Trigon Marketsi fondijuht Aadu Oja. Ta lausus, et Baltimaades on investeeringu tegemisel vajalik teada ettevõtte omanikke ja juhtkonda. ?Minu viie aasta kogemus näitab, et kui nende tausta ei tea, võid väga valusasti mööda näppe saada,? lausus Oja. ?Investorina eelistaksin kindlasti senist läbipaistvamat süsteemi, ? lausus ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing