Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Uuest elukohast tuleb teada anda vaid üks kord

Olavi Kärsna 07. detsember 2001, 00:00

Ma saan lapsehooldustasu Tallinna pensioniametist, aga mul puudub Tallinnas sissekirjutus. Kuna elan alaliselt Tallinnas, siis et lapsehooldustasu saada Tallinnast, pean iga poole aasta tagant käima avaldust kirjutamas, tõendamaks, et ma elan Tallinnas. Selle aasta juulis ma avaldust kirjutamas ei käinud ja augustis ei saanud ka lapsehooldustasu. Augustis kirjutasin avalduse ja sain raha septembris nii augusti kui ka septembri eest. Maksuametis selgus aga, et mul on septembri sotsiaalmaks maks maksmata. Ja selle võla pean tasuma mina. Kas see on õige? Mina leian, et see maks on minu eest juba makstud, siis miks mina pean seda uuesti tegema?

Väga sant lugu. Sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 4 järgi ei peaks te tõesti sotsiaalmaksu maksma, kui riik selle teie eest on ära maksnud. See säte viidi seadusesse sisse just nimelt lapsehooldustasu saavate FIEde pärast. Ilmselt ei osanud seaduseelnõu välja töötanud rahandusministeeriumi töötajad uneski näha, et riik võiks äkki suvalisel hetkel lapsehooldusel oleva ema eest sotsiaalmaksu maksmise katki jätta.

Aga sama § 9 lõike 4 järgi on ka nii, et kui riik teie eest parasjagu midagi maksnud ei ole, siis peate te sotsiaalmaksu ise maksma. Maksuamet peab tegutsema nii, nagu seadus ette näeb. Seda peaks aga tegema ka pensioniamet. Praegusel juhul on tegemist pensioniameti omaloominguga.

Sellist asja, et keegi peaks iga poole aasta tagant avalduse kirjutama, ei ole kirjas ei riiklike peretoetuste seaduses ega selle alusel valitsuse poolt välja antud ?Lastetoetuste määramise ja maksmise korras?. Viimases dokumendis on aga punkt 54: ?Elukohta vahetanud toetusesaajale jätkatakse toetus(t)e maksmist pärast vastava avalduse ja passi esitamist uues elukohajärgses pensioniametis sellest ajast, mil maksmine endises kohas lõpetati, kuid mitte rohkem kui kuus kuud tagasiulatuvalt.?

Selle sätte mõte on ilmne: kui kolite uude kohta, kirjutate seal avalduse ja hakkate toetust saama uuest kohast. Ainult et kui kirjutate uues kohas avalduse näiteks kaheksa kuud pärast seda, kui vana elukoha järgi toetust enam ei saa, makstakse teile kuue kuu toetusraha ja kahe kuu toetusest olete ilma.

Uue elukoha avaldamise protseduur peaks olema ühekordne. Kui seda määruse punkti tõlgendatakse nii, et elukohta vahetanud peavad iga poole aasta tagant uue avalduse kirjutama või muidu jäävad nad teotusest ilma, on ikka kurb küll. Sissekirjutus pole ju Eestis ammu enam mingi kohustuslik asi. Rahvastikuregistri seaduse järgi peavad oma piirkonnas elavate inimeste registrisse kandmise pärast muretsema kohalikud omavalitsused, mitte inimesed ise. Ja registri kanne on informatiivse, mitte sundusliku iseloomuga.

Kui te sellel aastal ettevõtlusega ei tegelenud, siis viige selle kohta maksuametisse vabas vormis kirjutatud teade. On olemas riigikohtu poolt 28. juunil 2001. a tehtud otsus nr. 3-3-1-37-01, milles öeldakse, et ettevõtjana registreerimine ei tähenda kohustust tasuda sotsiaalmaksu avansilisi makseid.

See, et olete lapsehoolduspuhkusel, ei tähenda automaatselt, et te sel ajal ettevõtlusega ei tegele. Andke sellest maksuametile teada, siis ei pea te sotsiaalmaksu avansilisi makseid tegema ? kui te sel ajal tõesti ettevõtlustulu ei teeni. Kui te selle avalduse viite, peaksite ise makstud sotsiaalmaksu tagasi saama. Ainult et järgmisel aastal on tagastatud summa teie tulu.

Pensioniameti kohtusse kaebamine ei tasu ilmselt rahalises mõttes ennast ära.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:12
Otsi:

Ava täpsem otsing