Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lõigake kasu töötajate teadmistest
Äriprotsesside hindamiseks on hea võimalus ettevõtte töötajate meeskondade ja juhtkonna ühised ajurünnakud.
Ettevõtte või selle allüksuse juhina on teil mure, et äriprotsess(id) majas ei toimi nii, nagu planeeritud. Vahel pole isegi selge, miks osa tegevusi ei suju ja miks peab pidevalt ?tulekahjusid? kustutama. Kaldute süüdistama halba tehnoloogiat, ebaprofessionaalseid töötajaid, salakavalaid äripartnereid jne. Arvamus, et ettevõtte töötajad ei tunne huvi ja muret selle pärast, mis toimub, ning valitseb üldine minnalaskmise mentaliteet, tundub vahel liigagi iseenesestmõistetav.
Võimalusi sellises situatsioonis selgust saada ja vajalikke muutusi läbi viia on mitu. Pikas perspektiivis üldjuhul kõige kulukam lahendus on juhi poolt autoritaarsete meetmete tarvitusele võtmine. Ühest küljest võivad võimalikud puudused otsuste kvaliteedis ja teisest küljest võimalik töötajate vastuseis drastilistele muudatustele ka parimad kavatsused eos lämmatada. Lühiajaliselt kalleim on ilmselt välisekspertide abi sisseostmine nõrkuste väljaselgitamiseks ja lahenduste leidmiseks. Puuduseks sellise variandi puhul on ka väga sageli ettevõtte n-ö sisemise keskkonna vähene tundmine.
Tänapäeva majandus- ja juhtimisteoreetikute arusaam uuest juhtimise paradigmast, mis eeldab, et juhtimise eesmärk on inimeste entusiasmi ja loovuse ergutamine, ühiste visioonide, normide ja väärtushinnangute leidmine, info ja võimu jagamine, meeskonna töö soodustamine, koostöö ja osalemine jne, toetab täielikult kolmandat võimalikku lahenduskäiku.
Kaasates ettevõtte töötajaid probleemide väljatoomise, lahenduste otsimise ja elluviimise protsessi, saavutab juhtkond võrreldes eelnevate võimalustega silmnähtavalt rohkem, sh välja tulevad tegelikud probleemid (sest töötajad teadvustavad, et nad saavad ise oma probleemide lahendamises osaleda), tõenäoliselt jõutakse probleemide puhul lahenduseni, mis hakkab ka tööle (sest see on töötajate endi poolt välja pakutud), rääkimata kogu protsessi majanduslikult positiivsest efektist.
Ettevõtte riskide ja kontrollide sisemine hindamine (edaspidi CSA ? Control Self-Assessment, vahel kasutatud ka CRSA ? Control/Risk Self-Assessment) kui juhtimisprotsessi osa on viimase kümne aasta kestel laialdaselt populaarsust võitnud.
N-ö definitsiooni kohasel on CSA protsess, milles ettevõtte töötajate meeskonnad koos juhtkonnaga ning kompetentse ajurünnaku juhiga arutavad/hindavad oma äriprotsessi(de) tugevusi ning nõrkusi. See tähendab, et tuuakse esile riskid, mis takistavad igapäevaste äriprotsessidega seonduvate eesmärkide saavutamist ning ühiselt töötatakse välja vastav tegevusplaan puuduste kõrvaldamiseks.
Kuigi CSAd võib läbi viia ka küsimustike vormis või juhtkonna koostatud analüüsina, annab kõige vahetuma tulemuse ja on seetõttu kõige rohkem kasutusel nn ajurünnakute kasutamine. CSA ajurünnakud võivad baseeruda nt kontrollide hindamisel, protsessi kui terviku hindamisel (tegevused), riskide hindamisel (sh ka sobivate juhtimismeetodite määramine) või eesmärkidel (sh kommunikeerimine, parimate saavutamisteede otsimine).
Nagu öeldud, on üheks võtmeisikuks CSA ajurünnaku protsessis selle professionaalne juhendaja (funktsiooni võib edukalt täita ka siseaudiitor). Kui võrrelda ajurünnakut projektiga, siis on CSA juhendaja võrdsustatav projektijuhiga. Et kehva projektijuhiga projekt oma lõppeesmärke ei saavuta, on üsna tõenäoline.
Tegelikkuses on CSA ajurünnakute juhendaja roll tõusnud isegi nii olulisele kohale, et rahvusvaheline siseaudiitorite instituut (IIA ? Institute of Internal Auditors) on alustanud vastavate spetsialistide jaoks eksamite korraldamist ning annab selle edukatele sooritajatele välja litsentsi nimega CCSA (Certificate of Control Self?Assessment). Selliselt tagatakse CSA protsesside läbiviimise ühtlane ning kõrge kvaliteet.
Ka Eestis on nimetatud eksamit võimalik teha Eesti Siseaudiitorite Ühingu juures. Lähemat informatsiooni on võimalik saada aadressil www.siseaudit.ee
Kokkuvõttes võib öelda, et CSA on protsess, millest tõuseb tulu kõigile organisatsiooni liikmetele: juhtkond ja omanikud on rahul, sest töötajad osalevad äriprotsesside kontrollimise, riskide ja eesmärkide hindamise ning parandamise protsessis ning aitavad kaasa omanike heaolu kasvule; siseaudiitorid on rahul, sest üks nende igapäevaseid ülesandeid ? kontrollidele hinnangu andmine ? saab CSAga kaetud; töötajad on rahul, sest neil lastakse kaasa rääkida ettevõtte juhtimise ja kontrollimise protsessis; ettevõtte äripartnerid on rahul, sest äriprotsessid, mille üheks osaks nad mingil ajahetkel on, kulgevad ilma tõrgeteta.
Autor: Pille Pentjärv