Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Riik nõuab ärastatud eriside süsteemi tagasi

Virkko Lepassalu 18. detsember 2001, 00:00

Mis takistaks praegu valitsussidet haldavat erafirmat, telekommunikatsioonifirmat ViaTel täna näiteks peaminister Mart Laari võetavaid telefonikõnesid salvestamast? Sellisele küsimusele vastas üks valitsusside tegemistega kursis olev anonüümsust palunud ametnik: ?Seda ei takista sisuliselt mitte miski.?

Valitsusside libisemise erakätesse põhjustas üks koordinatsioonikomisjoni 1997. aasta istung. Komisjoni kuulusid eriteenistuste juhid eesotsas Jüri Pihli ja Eerik-Niiles Krossiga ning ministrid. Komisjon leidis, et kuna tol ajal riigiasutusena tegutsenud valitsusside vajab arenguks raha, võib ta sõlmida arengulepingu erafirmaga. Viimane moodustaks valitsussidele delikaatsete probleemide lahendamiseks kattevarju. Seda tingimusel, et riigile jääb kontrollivõimalus.

Koordinatsioonikomisjon ei osanud ette näha, et peremehe vari muutub ise peremeheks, et erafirma muudab oma ärinime Kõnetraadist ViaTeliks ja keeldub 78,1% osalust valitsussides riigile tagasi andmast. Samas oli koordinatsioonikomisjon vaid nõuandja, mitte lubaja või keelaja rollis

Tagantjärele nendes tehingutes selguse loomist takistab asjaolu, et paljud valitsussidega seotud raamatupidamisdokumendid on riigisaladus. Riigikontrolli töötajad põrkasid vastu saladusemüüri juba 1996. aastal, kui üritasid leida kinnitust kahtlusele, et valitsussidega seotud AS Shepe, mille kontodel liikus osa valitsusside rahast, on registreeritud valitsusside peadirektori Jaak Lippmaa korterisse.

Samale salastatusele põrkusid riigiametnikud ka aastaid hiljem, uurides teisi valitsusside tehinguid erafirmadega. Neist olulisim tehing, magistraalsidevõrgu ehitamise ja ekspluateerimise leping, mille järgi valitsussidet hakkas kontrollima erafirma, sõlmiti 1997. aastal. Selle järgi kuulub valitsusside põhimõtteliselt 78,1% ulatuses OÜ-le Kõnetraat, mis hiljem muutis oma ärinime ViaTeliks.

Kõnetraat omakorda kuulus tol ajal ASile Tele Holding Grupp, mille aktsionärid olid valitsusside peadirektor Jaak Lippmaa ning talle alluvad ametnikud Rein Posti ning Jaanus Kikas.

Riigikontrolli palvel uuris tänavu suvel mainitud lepingu tagamaid kaitsepolitsei, et tuvastada võimalikke korruptiivseid momente Jaak Lippmaa tegevuses. Kapo lõpetas juulis kriminaalasja, sest ei tuvastanud, et Jaak Lippmaa või keegi teine oleksid tehingutest mingit kasu saanud.

Samas möönsid kapo ametnikud: kuigi kuriteo koosseisu ei leidu, on etteheited Jaak Lippmaa möödalaskmiste asjus kahjuks põhjendatud.

Kapo hinnangul oli Jaak Lippmaa poolt tegemist ?taunitava ja ebaeetilise käitumisega, millest kumab läbi omakasupüüdlik eesmärk ? kindlustada lepingust tulenev majanduslik kasu enda ja valitsusside asutusega seotud Rein Posti ja Jaanus Kikasega seotud äriühingutele.?

Lippmaad ei õnnestunud eile kommentaari küsimiseks tabada.

Riik valitsusside näol tagas PricewaterhouseCoopersi analüüsi andmetel erafirmast partnerile Kõnetraadile erakordselt kõrge investeeritud kapitali tootluse. See ületas turu tingimustele vastava põhjendatud tootluse vähemalt kaks korda.

Novembris otsustas valitsus, et aeg on päästa, mis päästa annab, ja volitas vandeadvokaat Üllar Talvistet esindama riiki kohtus ViaTelilt valitsusside 78,1% omandiõiguse väljanõudmisel. Talviste esindab kohtus Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutust (RIKS). Viimane peaks korraldama valitsussidet vastavalt 2000. a jõustunud julgeolekuasutuste seadusele.

Sihtasutuse esinaine Marju Laur ei soostunud hagi asjaolusid kommenteerima. Ta väitis vaid, et RIKS tegutseb kohtuasjas valitsuse toel.

Enne advokatuuri raskekahurväe mängutoomist pidasid kõrged riigiametnikud tänavu kevadel-suvel valitsusside asjus elavat kirjavahetust.

Rahandusminister Siim Kallas väitis kirjas riigikontrollile: valitsusside kaasus näitas, et selliste lepingute puhul on maandamata riigi julgeolekuriskid. ?Seega ei saa pidada riigile ohutuks nimetatud lepingu sõlmimist.?

Jaanus Kikas on aastaid tagasi valitsussidest lahkunud nagu Jaak Lippmaagi ja juhib praegu ViaTeli.

Firma, kellest sõltub valitsusasutuste, sh presidendi kantselei normaalne töö ja nende telefonikõnede turvalisus, teenindab praegu veel sadakonda klienti, osutades neile telekomiteenuseid. Põhimõtteliselt kasutavad nad selleks valitsusside võrku.

Jaanus Kikas väitis, et ei kavatse osalust riigile niisama loovutada, sest firma on valitsussidesse investeerinud ligi 8,9 miljonit krooni. ?Eks siis kõrgeauline kohus otsustagu,? ütles ta. ?Ma ootan, et lisataks ka muid põhjendusi peale selle, et kogu minu tegevus on algusest peale ebaseaduslik.?

Praegune leping, kus 78,1% valitsusside mõttelise osa kaasomanik on ViaTel, kestaks 2009. aastani, mil riik saab ViaTeli osa sümboolse hinnaga välja osta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing