Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Liiklusohutus kokkuhoiu, mitte maksutõusu arvel
Aasta 1991 ? 491 hukkunut, 2175 vigastatut... tänavu 11 kuuga 171 hukkunut, 2059 vigastatut ? arvud näitavad, et liiklus on aastatega ohutumaks muutunud, kuid statistika on siiski äärmiselt masendav. Õnnetuste tagajärjed saame numbrites kokku lüüa, inimlikku traagikat pole aga võimalik millegagi mõõta. Seepärast on äärmiselt oluline panustada liiklusohutuse suurendamisele ja inimeste liikluskultuuri parandamisele, st teha nii palju kui vähegi võimalik, et ära hoida raskeid õnnetusi. Usume, et see siht on ka teede- ja sideministeeriumis koostatud Eesti liiklusohutusprogrammil 2002?2010.
Programmi rahastamine toob aga kaasa maksukoormuse tõusu ja uued maksud ning sellega ei ole Äripäev päri ? liiklusohutuse tagamiseks vajaliku raha saaks kokku hoida juba üksi teede- ja sideministeeriumi eelarvest.
Valitsuselt teisipäeval heakskiidu saanud programmi elluviimine nõuab üheksa aasta jooksul kokku 528 miljonit krooni. Esimesel kolmel aastal on vaja 118, järgmisel kolmandikul 178 ja aastail 2008?2010 on kavas kulutada 232 miljonit. Selleks kavatsetakse suurendada liikluskindlustusest, mootorikütuse aktsiisist, sõiduki ja juhilubadega seotud toimingute lõivudest ning hasartmängumaksudest laekuvaid summasid ja muuta mootorsõidukimaks riiklikuks.
Teisisõnu läheb riik jälle kergema vastupanu teed ? tõstab ja seab sisse uusi makse, selle asemel et korjata hoolikamalt kokku seni kehtivad. Enam pole tegu hiiliva, vaid suisa ?avalik-õigusliku? maksukoormuse tõusuga.
Pole ka õige, et raha liiklusohutuse tagamiseks kavatsetakse võtta ainult sõidukijuhtide taskust. Kesise sõiduoskusega juhtide ja roolijoodikute (ca neljandik õnnetusist juhtub nende süül) kõrval põhjustavad suure osa õnnetusist jalakäijad, oma osa on kehvadel teedel.
Programmi koostajad kinnitavad, et eesmärgi täitumisel, st kui õnnestub liikluses hukkunute arvu vähendada kaks korda, säästab riik üle 6 miljardi krooni. See oleks suurepärane tulemus.
On hea, et liiklusohutuse tagamiseks vajalik raha koondatakse ühtekokku. Praegu on raske sellele tegevusele kulutatavat raha kokku lugeda. Erineva suurusega summasid tilgub mitmelt asutuselt ? näiteks maanteeameti tänavuses eelarves on liiklusohutusele mõeldud 10 miljonit.
Samuti aitavad liiklusohutusele kaudselt ja otse kaasa muud tegevused ? näiteks teede ja tänavate hooldamine, remont, liikluspolitsei töö jne. Nii on raske hinnata, kas raha kulutatakse vähe või palju, õigel otstarbel või mitte.
Palju kergem pole see aga ka uue programmi puhul? kavandatu räägib taas tõhustamistest, parandamistest ja vähendamistest. Rohkem konkreetsust!
Tahetakse luua uusi komisjone, uurimisrühmi. Jääb mulje, nagu poleks seni üldse midagi tehtud. Maanteeameti töö tulemused on siiski silmaga näha ? 2000. aastal kahanes liikluses hukkunute arv 15 aasta madalaimale tasemele.
Loodetavasti tuleb samasugune ka aasta 2001, 2002... Kui teede- ja sideministeerium kaotab oma topeltstruktuurid, veel parem, kui liitub majandusministeeriumiga, siis on olemas ka raha liiklusohutusprogrammile.