Konverentsiturismi arendamise kasu Eestile

Konverentsiturism sarnaneb suures osas teiste turismivaldkondadega ning ühendab endas äriturismi ja puhkuseturismi põhijooned. Konverentsiturismi all mõistame suuremat või väiksemat inimeste hulka, kes reisib sihtkohta x, nt Eestisse kokku, et teha konverentsi raames tööd, ning sellega seoses osalejad ka ööbivad, söövad ja lahutavad meelt jne.

Konverents on justkui paljudest erinevatest lülidest koosnev (teenuste)ahel, mis annab kõigile tööd ? majutusettevõtetele, konverentsikeskustele, toitlustajatele, konverentsiteenuse pakkujatele, aga ka transpordi- ja turismifirmadele, ajaveetmise võimaluste pakkujatele, kaupmeestele omades sellega soodsat mõju kogu ettevõtluskeskkonnale.

Rahvusvahelised konverentsid kestavad tavaliselt rohkem kui ühe päeva ning sellele lisanduvad veel pre- ja post-conference tourid. Tänu siinviibimise ajalisele pikkusele ning erinevate teenuste kasutamisele selle aja jooksul suurendavad konverentsituristid nii turismi- kui teiste ettevõtete tulu.

See ei tähenda, et tegemist oleks rikkamate inimestega, kes oluliselt kallimaid teenuseid ostaksid, vaid tänu sellele, et nad viibivad Eestis pikemalt kui tavaturistid, nad ka kulutavad rohkem. Nt Helsinki-Finland Convention Bureau andmetel kulutab Soomes keskmine välisosaleja päevas 200-230 eurot (sh majutus ja osavõtutasu) ning kogu oma külastuse vältel suurusjärgus 1730 eurot. Eesti kohta kahjuks vastav statistika kahjuks veel puudub, aga eesmärk võiks meile olla vähemasti sama.

Arvestades Eesti geograafilist asukohta ja sesoonsuse probleemi, on konverentsikülalised eriti oodatud just madalhooajal. Konverentsiturism aitab kaasa sesoonsuse probleemi vähendamisele, kuid kindlasti ei tõsta ta majutusasutuste jaanuari täituvust 90ni. Märts-aprill ja september-oktoober on aga täiesti arvestatavad konverentsikuud ning ehk naaseb varakevadist ülikoolilinna nautinud või detsembris Otepääl lumepiknikku pidanud rahulolev konverentsiturist meile juulis puhkust veetma.

Lisaks otsestele positiivsetele finantsilistele mõjudele on konverentsiturismi abil võimalik Eestit maailmas tutvustada. Taas Soome näide ? 70 sealsete konverentside välisosalejatest on olnud riigis esmakordselt. Meeldivate konverentsikogemustega on võimalik meil kujundada Eesti mainet nii konverentsi- kui ka puhkuseturismimaana ning tuua siia rohkem inimesi kas siis tagasi või esmakordsele külastusele.

Eestis toimuvad rahvusvahelised konverentsid võib jagada kolme suuremasse rühma - regionaalsed, temaatiliselt Eestiga seotud ning mõne kitsalt spetsiifilise valdkonna konverentsid.

Tulenevalt meie geograafilisest asukohast toimub juba praegu Eestis eelkõige meie lähiriikide Baltimaade, Põhjamaade, aga ka Ida-Euroopa osalejaskonnaga üritusi.

Temaatiliselt Eestiga seotud üritused käsitlevad tavapäraselt mõnda valdkonda, millega me väga lähedalt seotud oleme või mille poolest positiivse või negatiivse külje pealt silma paistame ? nt IX Rahvusvaheline Fennougristika Kongress või negatiivse külje pealt WHO sellel kevadel Eestis toimuv tuberkuloosikonverents.

Suur potentsiaal Eestis konverentside korraldamiseks on nii Tartu kui Tallinna teadusasutustel. Meil paljudel erialadel tunnustatud teadlasi, arste, spetsialiste, kes võiksid Eestisse külla kutsuda oma kolleege.

Paljud konverentsid, eelkõige teaduskonverentsid on üsna kitsa spetsiifikaga, aga loomulikult toimuvad ja on teretulnud siin ka suuremad üritused nagu sügisel Sakala Keskuses toimuv Euroopa Põllumajanduse kongress, mis on pea 1000 osalejaga äärmiselt kõrgetasemeline üritus, samuti tuleb aastal 2004 Soome-Ugri rahvaste maailmakongress ning sarnaseid näiteid on teisigi. Oma seni veel vähese tuntuse ja praegu veel Euroopa hinnatasemega võrreldes pisut odavamate hindadega võime olla täiesti konkurentsivõimeliseks sihtkohaks.

Vaadates meie suurte saalide hulka ja mahutavust näeme, et suured üritused on Eesti jaoks 1000inimeselised ning ka nende jaoks üsna piiratud valikuvõimalusi. Maailma mastaabis suuri konverentse 5000-10000 osavõtjaga siin teha ei saa. Seega moodustavad põhiosa meie võimalustest paljud väiksemad konverentsiruumid ja majutuskohad üle Eesti ning meie jaoks on sobivamad just väiksema osalejaskonnaga ? kümne, mõnekümne, mõnesaja osalejaga üritused.

Kuigi põhilised konverentsilinnad on veel Tallinn, Tartu, Pärnu, ei toimu kõik rahvusvahelise osalejaskonnaga konverentsid sugugi ainult suuremates linnades. Pühajärvel on juulis VIII rahvusvaheline madaltemperatuurilise plasmakeemia sümpoosion. Seega on potentsiaali ka suurtest linnades väljas asuvaltel konverentsiruumide pakkujatel.