Planeeringu avalik väljapanek võimaldab kaitsta oma õigusi

Elanike ja maaomanike tahte kajastumine planeeringus tagab planeeringu toimivuse, annab sellele väärtuse ning aitab vähendada vaidlusi ja arusaamatusi.

Planeerimistegevusse võimalikult paljude ühiskonnaliikmete kaasamine on vajalik selleks, et saavutatav tulemus ei oleks vaid mõne üksiku isiku poolt pealesunnitud tahteavaldus, vaid toimiv kokkulepe kõigi detailplaneeringu territooriumil huvisid omavate isikute vahel.

Planeeringu koostamisele järgneb selle vastuvõtmine kohaliku omavalitsuse poolt. Vastuvõtmine on planeeringu sobivaks tunnistamine avalikule väljapanekule suunamiseks. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus on kõigil planeeringuala elanikel ja teistel piirkonnas kinnisvara omavatel isikutel õigus planeerimisettepanekuga tutvuda ning esitada parandusi ja täiendusi ning vaidlustada planeeringut. Hiljemalt väljapaneku lõpuks laekunud kirjalikele ettepanekutele peab omavalitsus vastama nelja nädala jooksul peale avaliku väljapaneku lõppu. Tagamaks märkuse või ettepaneku jõudmist valla- või linnaametnikeni, tuleks kirjalik märkus lasta registreerida sissetulnud kirjana. Sellega tagatakse, et märkus laekub hiljem vastamiseks õige ametniku kätte.

Avalikule väljapanekule järgneb avalik arutelu. Kui märkusi ei laekunud, antakse sellest teada ja planeering antakse volikogule kehtestamiseks.

Kui aga avalikule väljapanekule laekusid lahkarvamused ja kohalik omavalitus nendega ei nõustu, tekib planeeringuvaidlus, mille suhtes annab seisukoha maavanem, kes on vaidluse korral planeeringu järelevalve teostajaks. Seisukoha kujundamiseks kutsub maavanem kokku kirjalikke ettepanekuid esitanud isikud ning vaidluse teiseks pooleks oleva kohaliku omavalitsuse. Kui poolte arvamused on ära kuulatud, annab maavanem omapoolse seisukoha vaidluse kohta. Seejärel tagastatakse detailplaneering koos kirjaliku seisukohaga kohalikule omavalitsusele, kellel on õigus maavanema seisukohta arvestada või see arvestamata jätta. Juhul kui planeerimisettepanekusse olulisi muudatusi ei tehta, järgneb planeeringu kehtestamine kohaliku omavalitsuse poolt. Suuremate paranduste ning täienduste sisseviimisel pärast avalikku väljapanekut peab aga toimuma uus avalik väljapanek.

Seadus tagab, et avalikustatud planeering ja kehtestatav planeering peavad olema oma põhilahenduselt identsed. Seaduse järgi on kehtestatud detailplaneering aluseks ehitiste projekteerimisele ja uute kinnistute moodustamisele ning olemasolevate kinnistute piiride muutmisele tiheasustuses ja detailplaneerimise kohustusega aladel hajaasustuses. Seega ? planeeringus ei tohi peale avalikustamist muutuda krundipiirid ja ehitusõigus.

Seaduse eiramisel on peamine oht, et protsessist eemale jäetud ja selle toimumisest õigeaegselt mitte teada saanud isik või isikud võivad oma õiguste taastamiseks kohtusse pöörduda. See võib aga peatada planeeringu elluviimise. Vaidlustamine toimub tavaliselt hetkel, mil on juba märkimisväärselt raha kulutatud. Kui projekti teostumisest huvitatu takerdub planeeringu protsessi rikkumise tõttu vaidlustesse ja kohtuskäimistesse, võib ajalise viivituse tõttu kaduda investeeringu mõttekus. Juhul kui omavalitsus on seoses planeeringuga teinud olulisi vigu, peab ta vigade eest vastutama, mis tähendab tekitatud kahjude hüvitamist. Kui planeering volikogu poolt kehtestatakse, siis tuleb sellest teatada kohalikes ja maakondlikes massiteabevahendites. Isikutel, kelle kirjalikke ettepanekuid avaliku väljapaneku käigus ei arvestatud, on õigus peale detailplaneeringu kehtestamist vaidlustada kehtiv planeering kohtus ühe kuu jooksul arvates päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest.

Oluline on teada, et kui planeering kunagi volikogu poolt peaks tühistatama, võib vaidlustada ka kehtiva detailplaneeringu tühistamist. Seega on kehtiv korrektne planeering garantii ehitusõiguse olemasolu suhtes. Kehtestatud planeering mõjutab läbi maale sihtotstarbe määramise maa hinda ? reeglina tingib detailplaneeringuga kehtestatud krundi suurem ehitusõigus ka suurema maa hinna.