Reguleerida tuleb, aga mõistlikult

Eesti on maailma liberaalseima turumajandusega riike, kinnitavad rahvusvahelised uuringud. Ärgem laskem end sellest eksiteele viia ? vähemalt Eesti hasartmängukorraldus on reguleeritud väga rangelt, turvaliselt ja kontrollitavalt.

Eesti kasiinod tegutsevad hetkel seaduslikus ruumis, mis tagab riigile maksuraha laekumise, ühiskonnale sotsiaalselt turvalise meelelahutusinstitutsiooni ja hasartmängukorraldajatele hädapärase tegevusruumi ettevõtluseks. Tegutsemisruumi, tõsi küll, jääb järk-järgult vähemaks, erinevalt teistest Eesti majandusharudest. Kuid süsteem toimib, areneb ja on Eesti kui turismi sihtmaa seisukohast perspektiivikas.

Kasiinod tekkisid Eestis koos tärkava turumajandusega ja reguleeriti 1995. aastal vastu võetud hasartmängumaksu seadusega. Viimast täiendab hulk regulatsioone, mis puudutavad valdkondi reklaamist alkoholimüügini. Hasartmängumaks on riigile turvaline rahakogumisallikas, kuna see on lihtsalt kasseeritav ja kindlalt kontrollitav. Hasartmängukorraldajad maksavad iga mänguautomaadi ja ­laua pealt kuus nn peamaksu, sõltumata käibest või kasumist. Mullu laekus riigile nii ligikaudu 100 miljonit krooni maksuraha. Kuna maksukogumine on lihtne ja allikas pole siiani kuivanud, otsustas riik tänavu aprillis hasartmängumaksu määrasid kuni 66 võrra tõsta. Mistahes muu maksu nii järsk tõus kutsuks ettevõtjate seas ja ühiskonnas laiemalt esile terava poleemika.

Maksutõusu tulemusena sulges uksed üks suurem kasiino Tallinnas ja Tartus ning rida väiksemaid mujal. Hasartmängukorraldajad neelasid mõru pilli alla, tõmbasid kulusid koomale ja jätkasid valdkonna arendamist. Maks maapiirkondade, kultuuri ja sotsiaalsfääri toetuseks laekus edasi ja laekub praegugi. Maksu järsk ja ootamatu tõus lõi siiski segi nii mõnegi Eesti hasartmänguettevõtte arenguplaanid. Kasiinoäri nõuab tänapäeval turu pidevat jälgimist ja pikaajalisi mahukaid investeeringuid. Viimaseid on raske teha keskkonnas, mille mängureegleid ootamatult või poole pealt nihutatakse. See peaks olema tuttav kogemus paljudele Eesti ettevõtjatele.

Hasartmängukorraldus on kujunenud tänaseks Eestis üheks paremini arenenud ettevõtlusharuks. Meie kasiinod on kohati turust ja tarbijast ees, pakkudes sellist teenuste kvaliteeti ja valikut, mida turg veel õieti nõudagi ei oska. Selle ühe tunnistusena on paaril Eesti hasartmängukorraldajal ette näidata rahvusvaheline ISO kvaliteedisertifikaat, mille olemasolu ise peaks tublisti hajutama aegunud eelarvamusi kasiinoäri kohta. Hasartmängude korralduse tase on kerkinud väikesest Eesti turust kõrgemale, siinsed ettevõtted laienevad edukalt lõunanaabrite lätlaste ja leedulaste juurde.

Hasartmängud, nagu teisedki meelelahutustööstuse harud, teevad palju ära Eesti atraktiivsuse suurendamisel turismi sihtmaana. Eriti torkab see silma meid ümbritsevate rikaste, kuid hasartmängukorralduses lapsekingades riikide taustal.

Eestil on kõik võimalused lõigata hasartmängude ekspordist tulu sarnaselt maailma tuntuimatele mängukohtadel siin- ja sealpool Atlandi ookeani. Aga kõik see saab teostuda ainult juhul, kui hasartmängumaksu rihmasid lõputult ei pingutata ja ebarealistlike regulatsioonidega tarbijat, turisti ja ettevõtteid nurka ei suruta.

Seega tuleb tõdeda, et ühelt poolt on hasartmängukorralduse regulatsioon hädavajalik ? ja õnneks see meil täna toimib. Teisalt jääb vaid üle loota, et riik ei hammusta hetkekasu nimel oma toitjal ? maksumaksjal ? kätt päris otsast. Reguleerida tuleb, aga mõistlikult.