Minu kodu on minu kindlus ka liisituna

Et liisinguobjekt kuulub liisinguandjale, siis nii nagu ka pangalaenu puhul puudub liisinguvõtjal õigus liisingueset omapäi võõrandada, asjaõigustega koormata või võlaõiguslike lepingute alusel kolmandate isikute kasutusse anda.

Viimane on tavapäraselt küll liisinguandja nõusolekul siiski võimalik tingimusel, et sõlmitavad kasutus-, rendi- või üürilepingud lõpevad, kui lõpeb liisinguandja ja liisinguvõtja vaheline võlasuhe.

Oma kodu liisijat ei tohiks need formaalsed piirangud tavaolukorras aga üldse puudutada, sest lähtuvalt võlaõigusseaduse üürilepingu regulatsioonist on oma perekonnaliikmete majutamine liisinguobjektiks olevas korteris või majas liisinguvõtjale vabalt lubatud ka ilma liisinguandja eelneva nõusolekuta.

Liisitud kodu registreerimiseks rahvastikuregistris liisinguvõtja ja tema perekonnaliikmete alalise elukohana on tulenevalt rahvastikuregistri seadusest vajalik registrile esitada eluruumi kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia ehk siis liisinguleping.

Kui kliendil on soov oma liisitud kodu vahetada või müüa, saab seda teha kokkuleppel liisinguandjaga, sest juriidiliselt on objekti müüjaks liisinguandja. Kogu müügitöö sisulisel korraldamisel ? ostja otsimisel, võimalike vahendajate valikul, müügihinna määramisel jms ? on liisinguvõtja oma valikutes loomulikult vaba.

Müügihinnast tasutakse liisingufirmale ainult müügihetkel liisinguvõtja võlajäägile vastav osa, ülejäänud osa tasub liisinguvõtja. Liisinguvõtjal on võimalus müügist laekuvaid vahendeid kasutada otse uue kodu liisingulepingu sissemakseks.

Liisinguvõtja peamine kohustus liisingueseme kasutamisel on kasutada seda heaperemehelikult. Nagu oma kodus ikka, on liisinguvõtjal kohustus hoida liisingueset ja selle dokumentatsiooni korras ning kaitsta seda igasuguse rikkumise vastu. Liisinguvõtja hoolitseb ka kõikide liisinguesemega seonduvate kulude eest, sh kommunaal- ja kindlustamiskulud, korteriühistu liikme osamaksud jms. Samuti teeb ta vajalikke parendusi, ilma milleta liisinguese kahjustuks või kaasneks selle hävimise oht. Liisitud ehitise väärtust oluliselt muutvad suuremad ehitus- ja/või ümberehitustööd tuleb eelnevalt kooskõlastada liisingufirmaga.

Liisinguvõtja on sarnaselt panga laenukliendiga kohustatud liisingueseme kindlustama liisingueseme taastamisväärtuses ning enamasti ka tule-, vee- ja vandalismiriski vastu. Soodustatud isikuks ehk isikuks, kellel kindlustusjuhtumi toimumise korral on õigus saada kindlustushüvitis, tuleb kindlustuslepingus märkida liisinguvõtja poolt võlgnetava summa ulatuses liisinguandja.

Et ka korteri liisimisel kuulub liisinguobjekt liisinguandjale, siis on korteriühistuseaduse järgi korteriühistu liikmeks formaalselt vastav liisinguandja. Et aga igaüks tahab oma elukorralduse eest ise hea seista, väljastab liisingufirma kliendile liisinguandja esindajana korteriühistu üldkoosolekutel ning töös osalemiseks lihtkirjaliku volikirja.

Mis tahes finantseerimislepinguga eluaset soetades peab eluaseme soetaja arvestama mõningate piirangutega. Liisinglepingu puhul tuleb lisaks silmas pidada ka tehingust tulenevaid omandiõiguslikke eripärasid. Kindlasti ei too aga liisingufirma raha kasutamine uue kodu ostul kaasa valdamis- ja kasutamisõiguse ebamõistlikku piiramist. Pigem on liisingufirma näol lisaks kliendile endale tegu veel ühe tugeva osapoolega, kellel on liisinguvõtjaga sarnane huvi seista vara hea käekäigu eest.