Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Aususest ja teadusrahade jagamisest

    5. veebruaril ilmus Peeter Raidla sisukas artikkel ebakõladest teadusrahade jagamisel (vt - Teadusrahast võtavad jagajad suure osa omale). Kahjuks jättis autor valgustamata haridus- ja teadusministeeriumi näotu osa ses protsessis. Seadmata kahtluse alla rahade jaotamisprotsessi reformimise ja edasise täiustamise vajadust, ei õigusta see ministri ilmselgeid seaduse ja eeskirjade rikkumisi. Selle mõistmiseks pole vaja õiguskantsleri tarkust. Eesti Teadlaste Liit juhtis Äripäeva veergudel juba möödunud aastal tähelepanu vajakajäämistele teaduse rahastamisel ja ohule, et vaatamata valitsuse lubadustele teadlaste palgad 2003. a ei suurene, vaid vähenevad. Olukord pingestus eriti pärast haridus- ja teadusministri käskkirja nr. 11, 17.01.2003, millega rikuti jämedalt kehtestatud sihtfinantseerimise korda.
    Teadus- ja arendusasutuste sihtfinantseerimise alused on sätestatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses ja selle alusel vastu võetud õigusaktides. Seaduse § 15 lõikes 2 sätestatule kinnitab sihtfinantseerimise iga-aastase mahu teaduskompetentsi nõukogu (TKN) ettepanekul haridus- ja teadusminister käskkirjaga. See nõue on sätestatud ka haridusministri 09.04.02. määruses nr 31 (teadus- ja arendusasutuste teadusteemade sihtfinantseerimise tingimused ja kord).
    Oma seadust eirava käskkirjaga 17. jaanuarist kuuletus haridus-ja teadusminister teaduskompetentsi välisele mõjukale survegrupile ja muutis TKNi ettepanekut. Sellega mitte nõustumisel pidanuks minister selle TKNile tagasi saatma ja nõudma täiendavaid selgitusi ja uut ettepanekut. Selle asemel võttis minister kätte ja vähendas peaaegu kõigi edukalt jätkuvate teemade rahastamist, eirates seega õiguspärase ootuse printsiipi ja kehtivat reeglistikku. Finantseerimisreeglite kohaselt võib vähendada finantseerimist kuni 20 vaid ebaedukalt täidetud projektide puhul kuni nende sulgemiseni järgmisel aastal.
    Ministri käskkiri on vastuolus kehtiva seadusega, ületab ministri pädevust ja rikub oluliselt TKNi ning teadus- ja arendusasutuste õigusi. Nimetatud tegevus on kvalifitseeritav olulise seaduserikkumisena avaliku võimu kandja poolt. Eesti Teadlaste Liit teavitas seaduserikkumisest peaministrit ja jääb ootama valitsuse reageeringut. Pole veel selge, kas viga õnnestub parandada või mitte, kuid me peame välistama vigade kordumise. Olukorras, kus sihtfinantseerimine peab rahuldama korraga Euroopa Liidu prioriteetide, rakendusuuringute, innovatiivsete uuringute, rahvusuuringute, rektorite erihuvide, alusuuringute, kraadiõppurite ja järeldoktorite töö ning puuduvate riiklike teadusprogrammide finantsvajaduse, ei saagi olla kõigile meeldivaid lahendusi. Samal ajal on sihtfinantseerimise maht viimastel aastatel püsinud pea muutumatuna. Erinevatele nõuetele ja kriteeriumitele vastavaid tegevusi ei saa rahastada allikast, mis on mõeldud eeskätt alusuuringute finantseerimiseks. Sellele juhtis tähelepanu ka riigikontroll oma auditis. Lahendus pole siin niivõrd ümberkorraldused sihtfinantseerimise vahendite sisemises ümberjagamises, vaid riigi selged kavad rakendusuuringute finantseerimiseks teistest kanalitest, milleks esimesi samme on juba astutud, suunates selleks mõeldud raha majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsusalasse.
  • Hetkel kuum
Raul Eamets: valitsus, äkki teeks midagi!
Oleme praeguses eelarvetasakaalu paanikas ära unustanud, et avaliku sektori arengu aluseks on maksud, mida kogutakse erasektorist. Teisisõnu: riik peaks igati soosima uute ettevõtete tulekut Eestisse, kirjutab Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.
Oleme praeguses eelarvetasakaalu paanikas ära unustanud, et avaliku sektori arengu aluseks on maksud, mida kogutakse erasektorist. Teisisõnu: riik peaks igati soosima uute ettevõtete tulekut Eestisse, kirjutab Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.
Kümme ohu märki, et aktsia hakkab hapuks minema
Aktsia rallib ja investoril on muhe meel. Samas tiksub kuklas teadmine, et igale buumile järgneb krahh ning kukkumised käivad nii kiirelt, et enamik investoreid jääb aktsiamüügiga hiljaks. Kuidas ohtu õigel ajal tuvastada?
Aktsia rallib ja investoril on muhe meel. Samas tiksub kuklas teadmine, et igale buumile järgneb krahh ning kukkumised käivad nii kiirelt, et enamik investoreid jääb aktsiamüügiga hiljaks. Kuidas ohtu õigel ajal tuvastada?
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Heleniuse kinnisvaraarendus sai Kaamose taustaga juhi
Joakim Heleniusele kuuluva Trigon Capital Groupi kinnisvaraarenduse juhiks sai Kaamos Ehitus OÜ tegevjuhina töötanud Alo Nõmmik, teatas ettevõte.
Joakim Heleniusele kuuluva Trigon Capital Groupi kinnisvaraarenduse juhiks sai Kaamos Ehitus OÜ tegevjuhina töötanud Alo Nõmmik, teatas ettevõte.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Tippjuhid Pärnus: kas Prantsusmaa miljardid lämmatavad Eesti?
Tippettevõtjad ja -ametnikud rääkisid Pärnu juhtimiskonverentsi laval Euroopa majandusest.
Tippettevõtjad ja -ametnikud rääkisid Pärnu juhtimiskonverentsi laval Euroopa majandusest.
Tallinna päev algas Lühikese jala värava avamisega peaministrile
Tallinna päev 15. mail algas traditsiooniliselt piduliku Lühikese jala värava avamisega, mil Toompealt all-linna tulnud peaminister Kaja Kallast tervitas linnapea Jevgeni Ossinovski.
Tallinna päev 15. mail algas traditsiooniliselt piduliku Lühikese jala värava avamisega, mil Toompealt all-linna tulnud peaminister Kaja Kallast tervitas linnapea Jevgeni Ossinovski.