Rahvaliidul on lubadused ja võimalused tasakaalus

Majanduskasvu kiirendamine 10-ni aastas ja Rahvaliidu kavandatavad meetmed rahva elujärje parandamiseks nõuavad Eesti riigieelarvest senisega võrreldes aastas täiendavalt 7-8 miljardit krooni. Seejuures ei saa arvestada ELi võimaliku abiga ? sama palju kui sealt saame, kulub meil ELiga ühinemiseks võetud kohustuste täitmiseks. Arengukiirenduse saavutamiseks peab Eesti omalt poolt täiendavalt välja panema 7-8 miljardit krooni aastas.

Arengukiirendust ja heaolu kasvu tagava raha vajadus on kahesugune. Vastavalt sellele jagunevad kaheks ka kulutuste katmise allikad.

Umbes pool täiendavast riigieelarve kulust ? 3-4 miljardit krooni aastas ? tuleb suunata jätkusuutlikku arengut tagavatesse investeeringutesse hariduse, teaduse, tervishoiu, korra- ja õiguskaitse valdkonnas, aga ka tee-ehitusse, põllumajanduse ja maaelu arengusse ning täiendavaid töökohti loovate väikeettevõtete toetuseks. Niisugused arengubaasi loovad erakorralised investeeringud saab riik katta pikaajalise laenurahaga. Sel moel ehitasid oma majandusbaasi üles ja saavutasid pikaajalise kiire majanduskasvu kõik arenenud Euroopa riigid. Eestil on valida: kas laenurahaga saavutatav areng või investeeringupuudusest tingitud arengupeetus. Rahvaliit valib arengu, et Eesti ELi tagahoovist välja tuua.

Olematu riigivõlaga Eestil ei teki mingit probleemi laenata järgmise 10?15 aasta jooksul 40?50 miljardit krooni. Isegi pärast 50 miljardi krooni laenamist on Eestil üks Euroopa madalamaid võlakoormusi ? alla 20 SKPst.

Teine pool rahavajadusest on seotud iga-aastaste täiendavate kulutustega: pere- ja lastetoetused (osa sellest kaetakse ka üksikisiku tulumaksuvabastusega), koolitustoetused (tasuta toidu, õppe- ja sporditarvete, huviala- ja spordiringide kulude katteks), õpetajate ja tervishoiutöötajate palkade tõus, täiskasvanute ümberõpe, kasvavate tervishoiukulutuste katmine, pensionitaseme oluline tõstmine keskmise palga suhtes, põllumajanduse otsetoetuste tõstmine ja muud sotsiaalsed vajadused. Iga-aastasi kulutusi peavad katma riigieelarve maksutulud. Aastas kulub täiendavalt 3?4 miljardit krooni, kusjuures üksikisiku tulu maksuvaba piiri tõstmine 1000 kroonilt 2000 kroonini ja igale lapsele 2000 kroonise tulumaksuvabastuse andmine vähendaks eelarve laekumisi ca 2,5?3 miljardit krooni võrra. Umbes 1,5?2 miljardi krooni võrra vähenevad aga ka vajadused laste ja perede sotsiaaltoetusteks.

1. seniste eelarvekulude ratsionaliseerimine ja kokkuhoid;2. majanduskasvust tulenev täiendav maksutulu;3. maksukoormuse kasv maksupettuste likvideerimise arvel.

Reformierakondlase Siim Kallase väitel on riigieelarves ebaratsionaalseid kulusid koguni 2 miljardit krooni. See on ilmselt populistlik avaldus, sest nelja aasta jooksul ta neid kõrvaldada ei suutnud. Pool miljardit krooni aastas on aga luksusautodega ja suurte lisatasudega priiskavate riigiasutuste arvel võimalik kokku hoida.

Majanduskasvu kiirendamine Rahvaliidu investeerimiskavade toel praegusega võrreldes kahekordseks ? 10-ni SKPst ? toob kohalikku ja riigieelarvesse igal aastal täiendavalt ca 4 miljardit krooni. Sellest suurema osa ? 3 miljardit krooni aastas ? saab kasutada eelarve proportsioonide muutmiseks, s.t Rahvaliidu valimislubaduste täitmiseks.

Politsei, maksu- ja tolliameti tugevdamiseks kulutatud miljard krooni aastas toob salaalkoholi, -tubaka ja -kütuseturult, aga ka käibemaksupettuste ja ümbrikupalkade ohjeldamise arvel eelarvesse täiendavalt vähemalt 3 miljardit krooni aastas. Lisaks eelarvetulude kasvule korrastatakse selle tulemusena ka ettevõtlusmaastik ja väheneb kuritegevus.

Kolm allikat annavad riigieelarvesse kokku ca 6,5 miljardit lisakrooni aastas. Maksuvabastused viivad 2,5?3 miljardit krooni eelarvest välja. Netotulemiks ongi vajalik 3,5?4 miljardit krooni täiendavaid maksutulusid aastas. Praegust maksumäära tõsta pole vaja.

Rääkida Eesti riigi sotsiaalsest ja majanduslikust arengust ilma rahalise katteta tähendab naiivset valet või küünilist petmist. Senise ?õhukese riigi? poliitika jätkamine ei võimalda luua inimestele normaalseid elutingimusi ja pidurdab ka majanduskasvu. Rahvaliidu poliitika nõuab suuri investeeringuid ja kulutusi, kuid tagab Eesti järelejõudmise arenenud Euroopa riikidele. See on võimalik, kui murrame välja Eesti majandust ja ühiskonda kägistava spekulatiivse kapitali võimuhaardest, mis soovib Eesti riiki näha vaese ja nõrgana. Spekulatiivne kapital pakub siis kohe välja omakasupüüdliku lahenduse ? hariduse, tervishoiu ja turvateenuste erastamine. Paraku on see lahendus ainult rikastele, majanduslikult kehvemal järjel inimesed jäävad ilma nii haridusest, tervisekaitsest kui ka turvalisusest. Rahvaliit pakub välja tsiviliseeritud Euroopa riigile sobiliku arengutee.