Riigihanked olgu suunatud säästmisele

Äripäevas kirjutakse, et kehtiva riigihangete seadusega ei ole rahul ei pakkujad, ega ka ostjad. Rahvusvaheline audit on leidnud, et meie seadus on kohmakas, keeruline ja kohati vastuoluline. Selle seaduse võttis suurte raskustega vastu eelmine Riigikogu koosseis. Esimesel katsel ei kogunud seaduseelnõu piisavalt poolthääli, teisel katsel õnnestus pärast teatud lõikude eelnõust välja jätmist seadus vastu võtta, kuid seejärel oldi sunnitud vastu võtma kohe ka seaduse muutmise seadus, mis oli pea sama mahukas, kui seadus ise. Jutt sellest, et kehtiv riigihangete seadus järgivat Euroopa Liidu nõudeid, on osaliselt müüt, sest selliseid norme, nagu meie eelmise riigikogu koosseisu rahvaasemikud on osanud riigihangete seadusesse sätestada, ei tunne ükski Euroopa Liidu vastav direktiiv, ega liikmesriikide analoogilised õigusaktid.

Tegelikult on riigi seisukohalt vaadates kehtiva redaktsiooni suurimaks puuduseks asjaolu, et seaduse täitmisega seonduvad otsesed ja kaudsed kulutused ületavad summaarselt tulu, mida võistupakkumised peaksid riigile tooma. Kaudsed kulud on seotud menetlusprotseduuridega ja võimalike vaidlustega Riigihangete Ametis või kohtutes,

On tekkinud absurdne olukord, kus riigi raha säästmiseks mõeldud seaduse rakendamisega kaasneb tegelikus elus maksumaksja raha kulutamise suurenemine. Loodetavasti ei too järjekordne riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu, mida ette valmistatakse, kaasa üha uusi tarbetuid protseduurilisi kulutusi, vaid on rohkem suunatud riigi raha säästmisele. Eks tegelik elu näita, kuidas mõni seadus ajaproovile vastu peab.

Kehtivat riigihangete seaduse toimet on tänaseks kaks aastat järele proovitud ning kriitika, mis on osaks saanud seadusele nii pakkujate, kui ostjate ning sõltumatute rahvusvaheliste ekspertide poolt on seni jäänud vastukajata.