Dollari kursi kõikumine ja ettevõtte majandusnäitajad

Eesti krooni kurss USA dollari suhtes on viimase pooleteise aasta jooksul teinud läbi tunduva tugevnemise. Kui 2001. a sai ühe dollari eest üle 18,5 krooni, siis tänaseks on see suhe alanenud juba allapoole 13,5 krooni dollari eest. Enne 2001. a omakorda oli aga toimunud pidev dollari tugevnemine alates 1995. a. Dollari ja krooni suhet viimase 10 aasta jooksul võib vaadata lisatud graafikult.

Dollari kursi suur kõikumine avaldab otseselt mõju nendele ettevõtetele, kelle olulised ostud või müügid või ka mõlemad on dollariga otseselt seotud. Näidetena võib tuua kütuse- ja transpordifirmad, erinevad tootmisettevõtted, olmeelektroonika maaletoojad jne.

Dollari odavnemise plusse ja miinuseid on analüüsitud erinevates artiklites, lihtsa kokkuvõttena saab öelda, et pluss on, et dollari odavnemisel Eesti ettevõtete jaoks importsisendid odavnevad, kuid miinuseks on, et samas alaneb Eesti ekspordinõudlus.

Kui ettevõte tegeleb aga näiteks allhankega, kus nii ostud kui müügid on dollaripõhised, siis dollari kõikumise reaalne mõju ei ole oluline, kuna erineva mõjuga kõikumised tasakaalustavad üksteist.

Lugedes nende ettevõtete finantsaruandeid, kelle tegevusele dollari kõikumine olulist mõju avaldab, ei saa võrrelda ainult aasta tulemeid. Võrreldava pildi saamiseks tuleb tähelepanu pöörata ka kasumiaruandes kajastuvatele valuutakursi mõjudele. Kursi kõikumiste mõju kajastub nii ärikasumi (-kahjumi) sees kui lisaks finantstulude ja ?kulude hulgas, kui ettevõttel on dollaripõhiseid võlakohustusi.

Autoril on tööst tulenevalt kogemused laevandus sektoriga, kuid kindlasti saab paralleele vedada ka teistesse tööstusharudesse. Laevanduses on kulude pool suhteliselt suures ulatuses dollariga seotud (kütus, määrdeained, varuosad, laevade renditasud jms), aga samal ajal on Euroopas sõitvatel laevaliinidel saadavad veotasud põhiliselt europõhised. Lisaks kulude/tulude dollaripõhisusele tuleb silmas pidada ka ettevõtte võlakohustusi. Kui laenud on dollaripõhised, siis avaldab kursi kõikumine otsest mõju ettevõtte rahavoogudele ning finantskuludele ja ?tuludele.

Näitena võib võtta ASi Eesti Merelaevandus, mis on aastatel, mil dollari kurss oli madalal, ostnud (lasknud ehitada) laevu, finantseerides neid dollaripõhiste laenudega. Sama loogika kehtib ka näiteks tootmisettevõtetele, kes on dollaripõhiste laenudega finantseerinud oma tootmisseadmete soetusi.

Dollari kursi tugevnemisel kallinesid laenu tagasimaksed kroonides ning tulenevalt heast raamatupidamistavast pidi ka dollaripõhised laenujäägid ümber arvutama, kasutades kehtivaid valuutakursse. Samal ajal jäi aga varade maksumus muutmata, kuna Eesti raamatupidamisseadus ja seda täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid ei lubanud põhivara üleshindlusi. Tulenevalt laenusummade olulisusest oli nende ümberhindluste tulemuseks ka suured realiseerimata finantskulud aastate lõikes.

2002. aastast, kui dollari kurss on aga oluliselt nõrgenenud, on tehtavatel realiseerimata valuutakursi ümberhindlustel vastupidine mõju ning tänu sellele võib ka ettevõtte aasta tulemus osutuda positiivseks, kuigi ettevõtte tegevusnäitajad ei pruugi erineda eelmistest aastatest. Tihti võivad summad olla väga olulised.

Seega, enne kui hakata tegema järeldusi ettevõtte käekäigu kohta, tulenevalt erinevate aastate puhaskasumitest või ?kahjumitest, tuleb aru saada, kas need andmed on üldse otseselt võrreldavad. Praktilise poole pealt soovitatakse tihti ka finantsinstrumente dollari kursi kõikumiste riski maandamiseks, kuid nende hind on sageli võrreldes maandatava riskiga liialt kõrge.