Maksumäärad langevad

Eesti maksusüsteemi põhiprintsiip on jätkuvalt lai maksubaas ja madalad maksumäärad, mis muu hulgas tähendab võimalikult väikest arvu maksusoodustusi. Mida vähem on maksustamisel erandeid, seda raskem on maksude maksmisest kõrvale hoida, ka üldist maksumäära saab madalamal hoida.

See põhimõte väljendub ka valitsuse koalitsioonilepingus, mis näeb järgnevatel aastatel ette tulumaksu määra järkjärgulise langetamise 20 protsendini ja maksuvaba tulu tõstmise 2000 kroonini kuus.

Rahandusministeerium saatis eelmisel nädalal ametlikule kooskõlastusringile ning valitsusvälistele organisatsioonidele arvamuse avaldamiseks tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise eelnõu, mis mainitud muudatusi sisaldabki. Järgnevalt tutvustatakse tulumaksuseaduse olulisemaid muudatusi. Põhiosa muutustest on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2004. On ka mõned erandid, nt muudatused, mis seonduvad Euroopa Liiduga, jõustuvad liitumise päeval.

Maksuvaba tulu tõstmise ja maksumäära langetamise ajakava on näha tabelist.

Samaaegselt füüsiliste isikute maksumäära muutumisega väheneb ka juriidiliste isikute poolt erisoodustustelt, dividendidelt ning muudelt väljamaksetelt tasutava tulumaksu määr. Edaspidi kohaldatakse kõigile maksuobjektidele ühtset maksumäära, seaduses maksumäära 26/74 enam ei sätestata.

Kuna füüsiliste isikute tulumaks arvutatakse tulu brutosummalt ja juriidiliste isikute tulumaks väljamakse netosummalt, tuleb edaspidi juriidilise isiku väljamaksete puhul maksustatav summa maksubaasi leidmiseks jagada vastava koefitsiendiga ja korrutada üldise maksumääraga (24, 22 või 20). Koefitsiendi suurus on 2004. a 0,76, 2005. a 0,78 ja 2006. a 0,8 (vt tabel).

Maksuvaba tulu eesmärk ei ole maksustada inimesele toimetulekuks vajaliku tulu osa. Eestis rakendatav maksuvaba tulu lähtub seega siinsest elatus- ja hinnatasemest. Kuigi maksuvaba tulu suurus tõstetakse kolme aasta jooksul kahekordseks, jääb see endiselt ligikaudu viis korda väiksemaks kui Euroopa riikides keskmiselt. See on aga tekitanud probleeme Eesti inimestele, kes pikemat aega välisriigis elavad ja töötavad, kuid mingil põhjusel on endiselt Eesti residendiks jäänud. On selge, et näiteks Iirimaal või Austrias jääb 1000 või 2000 krooni kuus oluliselt alla toimetulekuks vajaliku elatusmiinimumi.

Eelnõu järgi vabastatakse residendist füüsiline isik välismaal teenitud palgatulult Eestis tulumaksu tasumisest juhul, kui ta on 12 kuu jooksul vähemalt 183 päeval viibinud töötamise eesmärgil välisriigis. Lisaks peab välismaal töötamise eest saadud tulu olema välisriigis maksustatav tulu. Välisriigis tasutud tulumaksu summa pole oluline.

Kui Eesti tööandja saadab töötaja pikemaks ajaks tööle välisriiki, arvestab seadus edaspidi ka asjaolu, kas tuleb selle teise riigi seaduste järgi palgalt tulumaksu kinni pidada. Eesmärk on vältida olukorda, kus palgalt peetakse igakuiselt tulumaksu kinni kahe riigi seaduste kohaselt. Kokkuvõttes võib öelda, et palga maksustamine muutub edaspidi paindlikumaks ja õiglasemaks.

Koalitsioonilepingu kohaselt tahetakse korrastada 1. jaanuarist 2004 erakondade rahastamise süsteemi, sh keelata äriühingutel annetused erakondadele. Praegu loetakse erakonnad tulumaksusoodustusega mittetulundusühinguteks vastavasse nimekirja kandmata.

Kõnealune eelnõu ei võrdsustata erakondi enam tulumaksusoodustusega mittetulundusühingutega ning alates 2004. a ei laiene maksuvabastus juriidilise isiku erakondadele tehtud kingitustele ja annetustele. Füüsilised isikud saavad endiselt oma tulust maha arvata erakondadele tehtud kingitused ja annetused, seda kuni 5 ulatuses maksustatavast tulust.

Maksusoodustustel on kalduvus kaugeneda oma algsest eesmärgist. Seetõttu tuleb aeg-ajalt senist praktikat analüüsida ning vajadusel vastav regulatsioon üle vaadata. Hea näide on eluasemelaenu intresside mahaarvamise õigus, mille esmakordsel sätestamisel 1995 nähti maksusoodustus ette vaid eluaseme soetamisele, pidades silmas eluaseme ostmist. Seejärel lisati täiendus, et soetamiseks loetakse ka eluaseme ehitamist. Tänaseks on soodustus laienenud ka ehitise tehnosüsteemide asendamiseks ja muutmiseks, ehitise ruumijaotuse muutmiseks ning ehitise tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustööde tegemiseks võetud laenu intressidele.

Et maksusoodustust paremini piiritleda ja kontrollitavana hoida, lubatakse eelnõu kohaselt edaspidi tulust maha arvata vaid selliste ehitus- ja paigaldustööde tegemiseks võetud laenude intresse, mille kohta on olemas ehitusluba või -projekt. Selline säte peaks suunama inimesi senisest enam täitma ehitusseaduse nõudeid, piirama soodustuse kasutamist vaid suurematele ehitus- ja paigaldustöödele ning parandama soodustuse kasutamise kontrollitavust maksuameti poolt.

Lisaks eluasemelaenu intresside mahaarvamise õigusele on n-ö oma elu elama hakanud ka koolituskulude tulust mahaarvamise soodustus. Kui vaadata selle kasutamist, siis algne eesmärk ? suurendada inimeste konkurentsivõimet tööturul ? statistikas enam välja ei paista.

Eelmisel aastal füüsiliste isikute tasutud koolituskulude mahaarvamist tõendavaid deklaratsioonivorme INF 3 esitas maksuametile peaaegu 400 koolitusasutust, kellest ligikaudu ¼ olid lasteaiad. Koolituskulude maksusoodustuse eesmärgipärasuse suurendamise esimese sammuna teeb rahandusministeerium eelnõus ettepaneku välistada maksusoodustuse alt koolieelsele lasteasutusele tasutud summad.

Eelnõu on küllaltki mahukas ja kõiki muudatusi siin kirjeldada ei jõuaks. FIE maksustamise osas tasub mainida sätet, mis selgelt välistab tulumaksukohustuse tekkimise olukorras, kus FIE annab ettevõtluse käigus kasutatava vara üle asutatavale või olemasolevale äriühingule ja sellest tulenevalt omandab osaluse äriühingus. Mittemaksustamise eeldus on asjaolu, et äriühing jätkab FIE senist majandustegevust. Säte ei tekita ettevõtluse ümberkujundamisel ettevõtlust pärssivat maksukohustust.

Täpsustatud on füüsilise isiku vara võõrandamisest saadud kasu maksustamise sätteid, sh repotehingute ja mitterahalise sissemaksega seonduvat.

Metsa uuendamisega seotud kulusid võib eelnõu järgi maha arvata kasvava metsa raieõiguse võõrandamise tulust samal või järgnevail aastail ka see inimene, kes ei ole FIEna registreeritud.

Rahandusministeerium ootab lugejate ettepanekuid 25. juunini. Eelnõuga saab tutvuda rahandusministeeriumi kodulehel www.fin.ee .