Tants kolmanda põlvkonna ümber

Võib tunduda, et tants kolmanda põlvkonna mobiilside (3G) ümber on selleks korraks lõppenud. Litsentside otsepakkumises osalesid kõik kolm Eesti mobiilioperaatorit ja ka riigieelarvesse on laekunud loodetud 210 miljonit krooni. Tantsupõrandale oodatakse veel üht potentsiaalset soovijat neljandale 3G ehk UMTSi litsentsile.

Leheveergudel on palju räägitud teemal, kas Radiolinja, EMT ja Tele2 võiksid hakata tegema koostööd uue, nullist rajatava UMTS-võrgu ehitamisel. 3G-võrgu ehitamise hind ja tulevikus ka teenuste maksumus sõltub sellest, millistel tingimustel rajatakse võrk. Pealtnäha võib olla lihtne kolmel (või ka neljal) operaatoril mõneks ajaks ühise laua taha istuda ja käed lüüa - ehitame üheskoos ühe hea UMTSi leviala. See lubaks ka teenustel mõistliku hinnatasemega turule tulla.

Ent koostöö võib takerduda senisesse telekommunikatsiooniseadusesse, mille põhjal peab iga litsentsi omanik täitma litsentsi tingimused iseseisvalt ehk ehitama ise võrgu. Jääb vaid loota, et seekord teeb riiklik regulaator täiendusi ja parandusi seadusandlusesse enne, kui hilja on. Mis võiks Eestis juhtuda 3G teemadel lähima viie aasta jooksul?

Parima stsenaariumi puhul teeb riik telekommunikatsiooniseadusesse parandused nii, et kõik kolm mobiilioperaatorit saavad litsentsi tingimusi täita üheskoos.

Ka operaatorid leiavad ühise keele ning rajavad ühise UMTS-võrgu, probleeme tarnijatega (Nokia, Ericsson, Siemens) ei teki ning üksmeelselt otsustatakse 3G-tehnoloogia valida tootjalt X. Võrk on töökindel ja turvaline, andmesidekiirused on tootjate poolt lubatud tasemel ning turul on saadaval laias valikus ja erinevas hinnaklassis mobiile.

Eri tootjate telefonid ei tõrgu võrgus ning kliendid on õnnelikud suure hulga teenuste üle. Valdavat enamikku teenuseid pakuvad operaatorite kaudu kolmandad osalised ning teenuste hinnad on mõistlikul tasemel.

Välja on kujunemas erinevatele sihtgruppidele loodud teenused - oma osa saavad nautida nii koolijütsid kui ka ärimehed. Videoklipid perekondlikust suvepuhkusest Alpides rändavad vanaemale kingitud veidi odavamasse UMTS-toega telefoni Paidesse - mobiilide kasutamishulk ehk penetratsioon on suur ning 3G-võrgu levi on jõudnud Tallinnast kaugemale. Suuremate riikidega toimib UMTSi roaming.

Teise stsenaariumi järgi võib operaatorite koostöö piirduda võrgu osalise jagamisega ning leviala ulatus ei ületa nõutud 30 protsenti ehk pealinna piire.

Võrk töötab küllaltki heal tasemel ja samuti eri tootjate telefone on turul teatud valikus saadaval, kuid nende hinnad ületavad tavatarbija rahakoti taluvuse piiri. Suuri kiirusi uue generatsiooni andmeedastuses kasutab käputäis tehnofriike.

Teenuslahenduste pakkujad pole piisavalt hästi mõistnud 3G võimalusi kliendi vaatenurgast ja nende tegutsemisaktiivsust on õigem väljendada sõnadega mõõdukas passiivsus. Tavatarbija uurib endiselt uudishimuliku pilguga GPRSi toega GSM-telefone ning hakkab jõudma järeldusele, et mobiilsus kõneteenuses ja internetis surfamises on talle mugavam ja odavam kui traatidega seinas olemine.

Varasematele kogemustele tuginedes on kõneteenusele keskendunud klientide skeptilisus 3G võimaluste suhtes suurem kui üksikute hurraa-hüüded mobiilside kiire arengu üle.

Kolmanda stsenaariumi põhjal võib tekkida olukord, kus riik ei muuda litsentside tingimusi selliselt, et operaatorid saaksid rajada võrgu ühiselt, ning iga operaator peab asuma litsentsi tingimusi iseseisvalt täitma. Ühiseks tegutsemiseks lahendust ei leita ning sel juhul pole välistatud, et kinnimakstud UMTSi litsentsid jäävad riiulile paremaid aegu ootama.

Kui paari aasta perspektiivis ei teki mujal Euroopas reaalseid kogemusi UMTS-tehnoloogia toimivusest, on operaatorid klientide parema teenindamise nimel sunnitud investeeringud suunama alternatiivse tehnoloogia arendamisse. Selge suund sellisel juhul oleks GSM-võrgu edasiarendamine EDGE-tehnoloogiaga, et rahuldada klientide üha suurenevat vajadust kasutada kiiremat andmesidet. Sellise stsenaariumi tingib olukord, kus peale klientide skeptilisuse kasvab ka operaatorite pessimism uue generatsiooni käivitumise aja suhtes ning parimal juhul tehakse katsetusi UMTSi testvõrkudes. Ühise võrgu ehitamise kohta antakse meediale ümaraid vastuseid, ent koostööst tõenäoliselt miskit veel välja ei tule. Tõenäoliselt kujunevad teenuste hinnad mõttetult kõrgeks ja klientide huvi 3G-teenuste vastu soikub sootuks.

Milline stsenaarium tegelikult käivitub - kas riik teeb täiendused seadusesse nii, et operaatorid võivad üheskoos UMTSi litsentsi tingimusi täita - näitab lähiaasta, ent selge on see, et tants 3G ümber jätkub. Küll edasijõudnute rühmas ja teiste partneritega, kuid kingi on veel vara jalast visata. Loodetavasti kliendid veel usuvad, et nad saavad mõne aasta pärast hakata 3G baasil kasutama soodsaid ja mugavaid teenuseid.q