Eesti oleks tahtnud Rootsi liitumist euroga

Rootsi majandus on nii makromajanduslike näitajate kui üldise majanduskasvu poolest Euroopa Liidus üks tugevamaid. See, et Rootsi pole ühinenud Euroopa ühisraha euroga, on eurotsooni jaoks suhteliselt ebameeldiv. Veel kümmekond päeva tagasi loodeti, et olukord muutub, et Rootsi valija ütleb eurole ?jah?. Paraku läks teisiti. Põhjuseid oskavad rootslased ise kindlasti kõige paremini öelda. Kõrvaltvaatajale tundub aga ühe põhjusena rootslaste seas levinud arusaam, et elatakse endaga hästi toimetulevas heaoluühiskonnas, mille üheks aluseks on oma kroon. Kindlasti on igal rootslasel teatud nostalgia ja oma isiklik suhe krooni. Sellest tuleneb täiendav inimlik mõõde, kus aastate jooksul kalliks saanud riikluse ja rahvusluse sümbolist ei soovita loobuda. Emotsionaalsete põhjenduste tulemusena saadud otsust peavad nüüd analüüsima need, kes Rootsi majanduse eest hea seisavad.

?Ei? on nüüd tulnud ja analüütikud ütlevad, et selle ?ei?-ga peab Rootsi leppima pikka aega. Selge on, et ?ei? eurole määrab Rootsi majanduse ja rahanduse teatavasse finantsisolatsiooni. Isolatsioon ei ole muidugi selline, et keegi Rootsit ignoreerib või kõrvale tõrjub. Vääramatu fakt on aga, et rahal põhinev kaubanduslik-majanduslik suhtlemine Rootsi ettevõtetega käib teistes ühikutes. Vahele tulevad vahetuskursid, mis sõltuvad rahaturul valitsevatest tõusudest ja mõõnadest. See omakorda loob tibake ebakindlust Rootsiga äri ajavate firmade ja inimeste hulgas. Äri tulemuses ei saa lõplikult kindel olla. Tihedas majanduskonkurentsis võib sellest tibakesest lisaebakindlusest saada põhjus, miks äri ajamisest loobutakse.

Tavainimene, kes reisib Euroopa Liidust Stockholmi, on sunnitud endiselt oma eurod rootsi kroonide vastu vahetama. Ka teda teeb kindlasti pahuraks see lisaebamugavus, mis pealegi seondub komisjonitasu näol makstava lisakuluga. Talle jääb arusaamatuks, miks teistes Euroopa riikides arvelduseks sobiv raha ei kõlba maksmiseks Rootsis, mis samuti Euroopa Liitu kuulub. Kellel vaja Rootsi reisida, see reisist muidugi ei loobu, aga turismi arendamisel on rahaerinevus kindlasti teatavaks lisatakistuseks.

Arvata võib, et jätkuv oma rahaga opereerimine vähendab Rootsi majanduse usaldusväärtust pikas perspektiivis. Praegu on kõik korras, aga keegi ei tea, mis saab rootsi kroonist ülehomme. Nagu juba öeldud, investeeringu riskiaste Rootsi riiki kasvab rahariski võrra. Sellised probleemid Saksamaal, Hispaanias või Soomes puuduvad.

Hoolimata "ei?st eurole jääb Rootsi kõrgelt arenenud tugeva majandusega riigiks. Rootsi majanduse tulevik ja rootsi krooni edasine käekäik sõltub eelkõige kuningriigi rahapoliitikast ja maailma rahandusturgude suhtumisest sellesse poliitikasse. Kui majandust suudetakse edasi arendada, siis eelpoolnimetatud riskid täielikult ei avane ega võimendu, nende mõju õnnestub minimeerida. Kõrvalt vaadates tundub siiski, et euroga ühinemine olnuks Roootsi jaoks väga mõistlik.

Eesti jaoks oli Rootsi mitteühinemine euroga mitteoodatud sõnum. Ei maksa unustada, et Eestisse on kõige rohkem välisinvesteeringuid tulnud just Rootsist. Ka Eesti väliskaubandusbilansis on Rootsil oluline koht. Kui rootsi krooni kõikumine muutub suureks, võib selle mõju jõuda Eestisse. Täna sellist ohtu ei ole, kuid tulevik on ebaselge. Ka Eesti ettevõtja peab rahariski arvestama, kui ta valib, kuhu Euroopa Liidu riikidest investeerida või millist partnerit valida. Samas on Eesti alates järgmise aasta maist Euroopa Liidu ühises majandusruumis, ja see loob meie jaoks täiendavaid garantiisid.

Suure osa Eesti panganduse omanik on rootsi krooni esindav kapital. Samas on pangandus väga kindlalt ja konservatiivselt reguleeritud valdkond. Ohtu pole siin mingit põhjust peljata. Pigem vajavad suuremat ettevaatlikkust firmad, mis suhtlevad Rootsiga. Kui firma ekspordib Rootsi, siis on sinna eksportida hea, kui rootsi kroon on tugev. Kui kroon nõrgeneb, saab tootja sisuliselt oma toodangu eest vähem raha. Kui krooni asemele oleks tulnud euro, oleks ettevõtjal olnud oma prognoosides võimalik lähtuda eurotsooni üldistest prognoosidest.

Eestil seisab ees üleminek eurole, see on kirjas meie liitumistingimustes Euroopa Liiduga. Eesti majanduse sidumine Euroopa rahandussüsteemiga on igal juhul mõistlik mõte. Sarnased emotsionaalsed väited, mis tõid Rootsis kaasa euro kasutuselevõtust loobumise, on Eestis vastutustundetud. Eesti majandus moodustab Rootsi majandusest murdosa ja sellega seonduvalt on riskid palju suuremad. Eesti majanduspoliitika peaeesmärk Euroopa Liidus on tagada, et meie majandus oleks ühisel turul usaldusväärseks partneriks nõnda, et riik ja rahvas sellest maksimaalselt kasu saaksid.