24 tundi elektrikatkestust on Euroopas tavaline

Eesti Energia (EE) elektrivõrgus on klientidele lubatud kvaliteeditase, mis oluliselt ei erine näiteks Skandinaavia riikides pakutavast. Maksimaalne lubatud ühekordsete katkestuste aeg on 24 tundi, mis on täpselt sama nagu näiteks Rootsi või Soome elektrivõrkudes. Samuti on fikseeritud selged Eu-roopa tasemel pingestandardid, milleni peab EE süsteemsete investeeringute tulemusena jõudma järgneva 10 a jooksul. Valitud katkestusaja pikkus on kindlasti teatud määral lühendatav investeeringumahtude suurendamisega elektrivõrkudesse. See aga ei saa toimuda kohening tähendab teisalt kindlasti ka võrguteenuse täiendavat hinnatõusu. Reeglina likvideeritakse Eestis katkestused kiiremini kui 24 tundi, v.a erakorralised olukorrad - tormid ja jäited, kus on tegemist massiliste väljalülitumistega.

EE investeeris möödunud majandusaastal Eestis 3,7 mld kr. Samas mahus investeerime me ka käesoleval majandusaastal. Kahjuks on Eesti elektrisüsteem olnud oluliselt alafinantseeritud 80. ja 90. aastatel ning seetõttu on elektrivõrkude ja Narva Elektrijaamade investeeringuvajadus väga suur. Tuleb arvestada ka sellega, et elektrivõrku ei ole piltlikult öeldes võimalik aastaks paariks välja lülitada, et kõik korraga korda teha. Elektrivõrgu parandamiseks ja uuendamiseks tuleb vool vajalikus kohas välja võtta. Sellistel plaanilistel elektrikatkestustel on tehniline ülempiir. Ühelt poolt ei tohi plaanilised katkestused liiga palju segada normaalset elu. Teiselt poolt on võrgu üldiseks toimimiseks vajalik alati hoida käigus teatud arv liine ja alajaamasid, et vältida suuremate piirkondade väljalülitamist ehitustööde käigus.

Isegi kui kulutada kohe elektrivõrgu renoveerimisel kas või kolm korda rohkem raha kui praegu (ca miljard kr aastas), ei saavutaks me sellega märgatavalt kiiremat võrgu arengut. Ehitamine muutuks lihtsalt kallimaks, kuna suure raha tulek turule tõstaks ehitamise hinda, aga ehitustööde maht samas ulatuses ei kasvaks. EE jätkab investeeringutega Eesti elektrivõrgu parandamisse (vähemalt 1 mld kr aastas) veel lähema 10 aasta jooksul. EE plaanid Leedus ei mõjuta aga kuidagi investeerimisvõimet Eestis.

Elektrivõrk on oma olemuses alati loomulik monopol, konkurents saab olla ainult elektri tootmise ja müügi osas. Seega elektrivõrgu hinda elektrituru avatus või suletus ei mõjuta. Tootmise poole pealt on Eestis praegu alternatiivid Leedu Ignalina tuumajaam ja Venemaa. ELiga Eestil seni elektrilisi ühendusi pole, Läti ei suuda end ise elektriga varustada. Vastavalt ELiga saavutatud kokkuleppele suletakse Ignalina tuumajaama praegused plokid 2009. a lõpuks ja juhul kui Leedu uusi elektrijaamu selleks ajaks ei ehita, muutub ta eksportivast maast ainult oma vajadusi rahuldavaks maaks.

Seega ainukeseks alternatiiviks ja võimalikuks konkurendiks Narva Elektrijaamadele on Venemaalt tulev elekter. Küsimus ongi - kas pikaajaliselt on Eestil mõistlik rajada oma majandus ainult Venemaalt tulevale elektrile?