Arve võib kirjutada välja ka töötaja nimele

Maksuamet on asunud seisukohale, et kulu hüvitamiste maksustamisel on oluline, kelle nimele kuludokument esitatakse, kuna juriidiline isik saab väidetavalt oma ettevõtluse kuludesse kanda ainult tema nimele esitatud arveid. Palju vaidlusi tekitanud kulude hüvitamiste temaatika on leidnud tee tulumaksuseaduse eelnõusse.

Uus säte ei loe füüsilise isiku maksustatavaks tuluks teise isiku kasuks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulude hüvitisi. Viidatud põhimõte ei laiene hüvitistele, mille maksmisele on kehtestatud eraldi tingimused ja piirmäärad (nt lähetuskulude hüvitised, hüvitis isikliku sõiduauto kasutamise eest töösõitudeks jne).

Aasta algusest jõustuv säte puudutab muuhulgas olukordi, kus töötaja soetab enda arvel tööandja tegevuseks vajaliku kauba või teenuse ning tööandja hüvitab töötajale tehtud kulutuse. Täiendus on tulumaksuseaduse eelnõusse lülitatud eelkõige täpsustamiseks, sest praktikas on maksuamet antud küsimuses asunud vastupidisele seisukohale. Maksuamet seab sellega tööandja niigi kehvast olukorrast veelgi hullemasse, sest kulude hüvitamisel ei saa tööandja sisendkäibemaksu niikuinii maha arvata.

Sellele vaatamata tuleb ka kehtiva tulumaksuseaduse puhul tõdeda, et kui isik teeb teatud kulutuse tööandja huvides, mille tööandja temale samas ulatuses hüvitab, ei ole isikul tulu tekkinud. Tulu saab tekkida vaid siis, kui tööandja hüvitab kulutused suuremas summas, ning siis ka ainult tekkinud vahe osas. Kui isik ostab näiteks eseme väärtusega 1000 krooni ning tööandja hüvitab talle samuti 1000 krooni, ei ole isik tulu saanud. Kui aga hüvitataks 1200 krooni, oleks isikul tekkinud tulu 200 krooni.

Kehtiva seaduse kohaselt on kulu hüvitamiseks nõutav tehtud kulutuse tõendamine dokumentaalselt. Vastasel korral maksustatakse tööandja nimetatud väljamaksed tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulutused, mille kohta puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument.

Tulumaksuseaduses ei ole algdokumendile täpseid nõudeid esitatud ning seega tuleb lähtuda raamatupidamise seaduse üldnõuetest. Algdokumendil peavad olema märgitud dokumendi nimetus ja number, koostamise kuupäev ja registreerimise number, tehingu sisu, alus, arvnäitajad ning teiste poolte nimed, aadressid ja allkirjad.

Silmas tuleb pidada, et tulumaksuarvestuses ei kehti samad põhimõtted kui käibemaksuarvestuses. Tavaline on olukord, kus vormiveaga kuludokument ei anna kulutuse tegijale õigust sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, samas kui selline dokument on piisav algdokumendina kajastamiseks tulumaksuarvestuses. See tuleneb käibemaksuseadusega arvete vormile seatud erinõuetest.

Et täita ka kulude hüvitamise puhul kehtiva algdokumendi nõuded, tuleb algdokumendiga fikseeritud tehingut vaadelda koos teiste väljamakse tegemist puudutavate dokumentidega.

Kulude hüvitamise korral moodustavad nõuetekohase algdokumendi üheskoos algset kulutust tõendav kuludokument, mis on adresseeritud töötajale ning näiteks tööandja otsus, mille alusel kulu hüvitatakse. Muuks tõendiks võib olla ka näiteks töötajale adresseeritud kuludokumendile tööandja poolt tehtud märge selle kohta, millisel otstarbel kulutust kasutati.

Töötajale teenust või kaupa müünud isiku poolt väljastatud algdokument iseenesest jääb sellisel kujul, nagu ta on. Seega pole vajalik töötaja nime asemel arvele tööandja nime kirjutada, sest sellele lisandub täiendav dokument, mis kirjeldab kulude hüvitamist ja viitab kulutuste tegelikule adressaadile ? tööandjale. Koos moodustavad need tööandja jaoks nõuetekohase algdokumendi.

Kindlasti peaksid maksumaksjad tähele panema asjaolu, et uuest aastast jõustuvate tulumaksuseaduse muudatustega ei tehta tegelikult mingit sisulist uuendust.

Kulude hüvitamine ei ole tulumaksustatav ka tänasel päeval ning igasuguseid maksuameti vastupidiseid nõudeid tuleb kõhklematult ebaseaduslikena käsitleda.