?Hea vorm? tagab pääsu välisturule

Olen rääkinud paljude ettevõtete juhtidega ja küsinud neilt, kas nad on huvitatud oma firmas keskkonnajuhtimissüsteemi (KKJS) juurutamisest. Peaaegu eranditult on vastatud ?Meil ei ole seda vaja? või ?See on ju ainult raha raiskamine?.

Mõned firmajuhid on küll aru saanud, et nad peavad keskkonnajuhtimissüsteemi juurutamisega kunagi tegelema hakkama, kuid kindlasti mitte praegu, sest nende naaberettevõte (konkurent) veel sellega ei tegele. Sellised vastused on tulnud ettevõtetelt, kes Euroopa Liiduga liitumise eel peaksid mõtlema suurenevatele saastetasudele, trahvidele ning suuremale vastutusele puhta keskkonna säilimise eest.

Keskkonnajuhtimissüsteem on osa ettevõtte üldisest juhtimissüsteemist. Olgugi et KKJS on vabatahtlik, on siiani selle kasutusele võtnud ligi 50 Eesti ettevõtet (ja nende ettevõtete arv kasvab väga kiiresti), kes juba toimetavad välisturul ning on jõudnud arusaamisele, et organisatsiooni keskkonnategevuse parandamisega saavad nad tugeva konkurentsieelise naaberettevõtete ees ja lisaks veel palju muid eeliseid. Samuti tegutsevad aktiivselt selles suunas ettevõtted, mis kuuluvad välisomanikule.

Euroopa kaks levinuimat keskkonnajuhtimissüsteemi on ISO 14 001 (EVS-EN ISO 14 001:1998. Keskkonnajuhtimissüsteemid. Spetsifikaat ja juhised selle kasutamiseks.), mis on rahvusvaheline standard, ning EMAS (Eco-Management and Audit Scheme), mis on mõeldud peamiselt Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtetele ja organisatsioonidele.

Eestis on levinud ISO 14 001, EMAS-süsteem muutub meil kasutatavaks alles pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga. Praegu aga käib aktiivne kahe süsteemi lähendamine, mille tulemusena loodetakse lähiaastatel luua üks terviklik süsteem.

Miks on Eesti ettevõtetel nii väike huvi KKJSi vastu? Tõenäoliselt on põhjus teadmatuses ? ettevõtete juhid ei ole siiani mõistnud, et algne investeering oma juhtimissüsteemi parendamisse ja keskkonna säästmisesse toob neile lõppkokkuvõttes suure kasu ning kindluse, paljudel juhtudel on see aga lausa möödapääsmatu.

Üks sertifikaadi hankimise motivaator on kindlasti süsteemi sisse kirjutatud nõue, et näiteks ettevõtte kaubanduspartnerid peavad olema sertifitseeritud ettevõttega samal tasandil.

Hoolikalt läbimõeldud ja hästi toimiv KKJS aitab säästa raha. Esiteks vähendatakse energia ja tooraine tarbimist, kärpides tootmise kulusid; püütakse miinimumini viia tekkivad jäätmed, mille tulemusena vähenevad saastemaksud. Ohjates keskkonnariske ja seadusandlusele mittevastavuse riske, on saastemaksud kontrolli all ning keskkonnatrahvid vähenevad või kaovad üldse. Samal ajal vastates huvi- ja survegruppide nõudmisele, suurendatakse ettevõtte käivet.

Muidugi tuleb esialgu oma KKJSi väljaarendamiseks päris palju investeerida, kuid pikas perspektiivis vaadatuna on see vaid pisike investeering tulevikuarenguid silmas pidades.