Kas haldusreform jätkub altpoolt?

Möödaläinud 2003. aastat on hinnatud Eestile ja maailmale nii keeruka ja mitmepalgelisena, et ühest hinnangut või kokkuvõtet sellest on raske teha. Küllap oli nõnda ka Lääne-Virumaa möödunud aastaga. Omal moel oli see kui vaheperiood erinevate sündmuste keskel. Nagu enamikul Eesti maakondadest, nii ka Lääne-Virul pole pärast Marko Pomerantsi Riigikokku ja seejärel ministriks saamist oma alalist maavanemat.

Küll aga toimus siinkandis lõppenud aastal seni pikalt hingitsenud haldusreformi osas märkimisväärne initsiatiiviosutus. Seda nimelt Tapa linnavolikogu liitumisettepaneku näol naabervaldadele. Tänaseks on tapalastele positiivselt vastanud väikevald Saksi, eitavalt aga järvakatest naabrid Amblast. Teine Järvamaa vald, Lehtse, võib suure tõenäosusega tapalaste kosjakutsele jah-sõna anda. Tapa on selle valla lõunaosale omal moel tõmbekeskuseks.

Tapa linna ettepanek ülaltpoolt kinni kiilunud haldusreformi altpoolt teha on ärevusse ajanud Järva maakonna. Tekib ju viimasest suure osa liitumisega Virusse küsimus maakonnapiiridest. Ja kui riigiasutuste kontorite poolest niigi marginaliseerunud Järvamaa nn Suur-Tapa tekkega enda territooriumistki kaotab, tekitab see järvalastes paksu verd. Mitte vähem kui läänevirulastes riigiasutuste kohalike keskuste kolimine Rakverest Jõhvi.

Nõnda jääb vastalanud 2004. aasta kuuma teemana Lääne-Virumaa jaoks kindlasti õhku haldusreform. Sest lisaks tapalaste julgele sammule on mitmesuguseid läbirääkimisi omavalitsejate vahel hiilivamalt niikuinii käimas.

Näiteks regulaarsena planeeritud Pandivere regiooni omavalitsusjuhtide kohtumised piireületava koostöö tõhustamiseks.

Kuigi - võib-olla tõesti ei tarvitsegi tulevikule mõeldes haldusreformi lahendiks olla mitte liitumised-liitmised omavalitsuste vahel, vaid seesama vallapiire ületav projektihaldamine ning oma taotluste kaitsmine nii Eesti keskvalitsuse kui Brüsseli suunal.

Autor: Tauno Teder