Ärimehe surm

Hotronicu nõukogu esimees Andres Eesmaa ja Hotronicu juhatuse esimees Andrus Prous ostavad riiulilt OÜ Uus Wara, mille osakapital on 40 000 krooni ning peategevusalaks kinnisvara haldamine ja arendus. Kumbki mees omandas 50 protsenti.

Aleksandria Katolik ja Apostlik Õigeusu Kirik pidi aprillis Uus Warale USAst läkitama 10 miljonit USA dollarit ehk toonase kursi järgi veidi üle 170 miljonit krooni. See kajastatakse Uus Wara bilansis käibevara all ostjalt laekumata arvena, mis on kinnitus sellest, et tegu ei olnud kiriku investeeringuga, vaid rahaga, mis loodeti saada kirikule osutatud teenuste või müüdud kauba eest.

Uus Wara omanikud kinnitavad 2000. majandusaasta aruandes, et nimetatud summa moodustaski kogu aasta käibe, tõdedes samas, et summa ise on veel laekumata. Samas tegeldi juba mitme kinnisvaraprojektiga, kaasa arvatud Lohusalu taastuskeskus. Seega asuti juba kulutama raha, mida tegelikkuses veel ei olnud. Et majandustegevuseks oli raha siiski hädavajalik, asuti võtma laenu. 2000. aastal laenati omanikega seotud osaühingult Nero Ehitus ja ASilt Hotronic kokku veidi üle miljoni krooni, mis lubati tagastada mais 2001. Saadud raha eest omandati üks kinnistu Tartus.

2000. aasta lõpus läks USA dollar langusse, mis tähendas ligi 8,5 miljoni krooni suurust kahjumit valuutakursis muutustest. Sellele vaatamata fikseeriti ettevõtte aasta puhaskasumiks enam kui 161 miljonit krooni. Tagatipuks võeti vastu otsus jagada dividendideks 100 miljonit krooni.

Eesmaa ja Prous on sunnitud ka 2001. aasta lõpus tõdema, et raha kirikult on endiselt laekumata. Selle kättesaamiseks sõlmivad mehed lepingu võlasumma väljanõudmiseks. Lepingupartneriks leiti offshore-firma Aviko Ltd, kes omanike kinnitusel maksis koguni 2,7 miljonit krooni tagatisrahaks.

Uus Wara jätkab aga hoogsat tegevust. Lohusalu puhkekeskuse enampakkumisel osalemiseks makstakse tagatisrahaks veidi alla miljoni krooni. Uus Wara tunnistataksegi pakkumise võitjaks, kuid riigisekretär Aino Lepik von Wiren on sunnitud sama aasta oktoobris võitja väljakuulutamise käskkirja tühistama, sest ettevõttel ei olnud raha kinnistu ostmiseks.

Uus Wara äriseis on aga bilansi järgi tänu kiriku lubatud miljonitele jätkuvalt hea, ehkki dividendid 100 miljoni krooni ulatuses on välja maksmata. Aasta lõpeb raamatupidamisliku puhaskasumiga 7,2 miljonit krooni. Äritulu ligi 9 miljonit krooni on saadud valdavalt tänu dollari kursi tõusule.

Nero Ehituselt ja Hotronicult võetud laen on jätkuvalt tagastamata, selle tähtaega on pikendatud 2003. aasta kevadeni. Lisandunud on aga omanike endi ehk siis Eesmaa ja Prousi laenud kokku veidi alla 0,7 miljoni krooni.

Uus laen läks kohe ka käiku, seekord alternatiivenergia tootmise väljatöötamiseks moodustatud ASi Elcogen aktsiate ostmiseks.

Märtsis toodi mängu uus firma, Luksemburgis registreeritud Perlano Holding S.A. Notari juures sooritatud tehingus müüs Prous oma 20 000 krooni suuruse osa 5 miljoni krooni eest ning Eesmaa 19 600 krooni suuruse osa samuti 5 miljoni krooni eest Perlanole, keda esindas volikirja alusel Alvar Virkus. Mehed, kes jäävad osaühingu juhatusse, kinnitasid lepingus, et on raha juba kätte saanud. Eesmaale kuuluv osa kahanes sellega 1 protsendile.

10 miljonit krooni mängu pannud Perlano Holding kohustus viie aasta jooksul Eesmaale ja Prousile välja maksma seni saamata jäänud dividendid 100 miljoni krooni ulatuses.

Detsembris omandab Uus Wara ligi 67 protsenti ASi Rahva Raamat aktsiatest. Ostetud ettevõte oli igati normaalses majandusseisus, tootes 2002. aastal 42,5 miljoni kroonise käibe juures ligi 0,8 miljonit krooni puhaskasumit. Eesmaad ei heidutanud asjaolu, et eelmised omanikud eesotsas Pärnu mnt 10 endise pearentniku, ASiga Elias olid mõned kuud enne aktsiate müüki Rahva Raamatust dividendidena välja võtnud 2,8 miljonit krooni seni jaotamata kasumi arvel, mille jäägiks jäi seejärel vaid 1 kroon.

Aasta ise lõpeb Uus Warale aga juba tõsise kahjumiga ?27,5 miljonit krooni, millesse suurima panuse andis ikka veel kättesaamata jäänud dollarite langenud kurss.

Sellele vaatamata suudeti 2,8 miljonit krooni laenu anda Nordveld Grupile, Eesmaa ja Prousi teisele firmale, mis loodi korvpalli toetamiseks ning mis elanudki valdavalt laenude najal. Ja, oh üllatust, veidi alla 0,3 miljoni on laenatud ka kirikule, kellelt 10 miljoni dollari laekumist jätkuvalt oodati.

Juunis kinnitatakse Uus Wara eelmise aasta aruanne, Eesmaa ja Prous nendivad, et kiriku raha kättesaamine on ?peaaegu lahenduse saanud?.

Novembris, kui sadakond protestijat kogunes Pärnu mnt 10 ümber Rahva Raamatu väljatõstmise vastu meelt avaldama andis Eesmaa mõista, et raamatupoel oli plaan niikuinii oma senistest ruumidest välja kolida.

29. detsembril võttis Andres Eesmaa endalt Hotronicu kontoris elu, jättes endast maha kirja, mis viitas tekkinud finantsprobleemidele. Eestist võeti laenude tasumise tähtaeg pidi saabuma kahe päeva pärast.

Andres Eesmaad teati pikka aega kui ärimeest, kes juhatab küll suurte firmade nõukogusid, kuid kes ise pole kunagi oma rahaga suurbisnisesse tunginud.

Nii on Eesmaa kuulunud näiteks Tallinna Kaubamaja, Viru Ranna, Hoiupanga Liisingu, Hansa Leasing Russia, Eesti Raudtee ja Scandic Hotels Eesti nõukogusse ning kuulus veel oma surmapäeval Silberauto ja Hotronicu nõukogusse. Uus Wara oli ilmselt üks tema katseid ka ise tegijaks saada.

?See 10 miljonit dollarit on köki-möki nende summade kõrval, mis Andrese väitel pidid hakkama kinnisvaraarenduseks USAst Eestisse tulema,? ütles Eesmaa äripartner Andrus Prous. ?Mina ei tea sellest asjast midagi, olin üllatunud, kui sain vana aasta lõpus teada, et olen endiselt Uus Wara juhatuses. Eesmaa kutsel ma sinna osanikuks läksin ja tema palvel ma sealt ka lahkusin.?

Prous lisas, et nad püüavad praegu ülevaadet saada kõigist Eesmaa võetud võlgadest. Esmatähtsaks peab ta seda, et korvpallimeeskond saaks jätkata ning et Eesmaa perekond leiaks vajalikku tuge. Andrus Prous lisas, et tema pole Eesmaa lahkumiskirja näinud ega saa ka seetõttu kinnitada, kas seal mainitud finantsprobleemid olid seotud Uus Waraga.

Uus Wara äripartneriks olnud USA kogudusest ei tea Prous enda väitel samuti: ?Mina pole Ameerikas käinud ega kellega kohtunud. Kõik käis läbi Eesmaa.?

Ka Eesti Karismaatilise Episkopaalkiriku peavikaar Heigo Ritsbek, kes on oma koguduse kaudu tihedalt USAga seotud, tunnistas, et Aleksandria Katoliku ja Apostliku Õigeusu Kirik on talle tundmatu. ?Kindlasti ei kuulu see Ühendriikide 50 suurema kiriku ja ka mitte 9 suurema õigeusukiriku hulka,? nentis Ritsbek. ?Nime järgi võiks oletada, et tegu on Egiptuse taustaga ja algselt immigrantide poolt loodud kogudusega. Kuid erinevaid kogudusi on Ühendriikides tuhandeid.?

Eesmaa partnerkiriku nimi ei öelnud samuti midagi Eesti Kirikute Nõukogu täitevsekretäri assistendile pastor Ruudi Leinusele.

Seda, kas Eesmaa tegevuses ning Uus Wara tehingutes Ameerika kirikukogudusega oli ka midagi kriminaalset, ei oska praegu ning ilmselt ka tulevikus keegi öelda. Põhja politseiprefektuuri politseinõunik Kalle Klandorf sõnas, et Eesmaa surma puhul algatati kriminaalasi, nagu seda tehakse kõikide vägivaldsete surmade ja enesetappude puhul.

?Politsei jaoks on antud juhul tähtis see, et Eesmaa enesetapp on kinnitust leidnud ning mingit mõrva ei ole alust kahtlustada,? ütles Klandorf.