Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Minister Villu Reiljan ulatas abistava käe

ÄP 08. jaanuar 2004, 00:00

Möödunud aasta viimasel valitsuse istungil üritas keskkonnaminister Villu Reiljan suruda valitsusest läbi otsuse, mis oleks võimaldanud Harjumaal kuulutada enam kui 500 hektarit mereäärset maad tiheasustusega alaks. See otsus tähendaks neljale kinnisvaraarendajale kokku vähemalt 100 miljoni krooni suurust võitu. Valitsus lükkas otsustamise edasi.

Äripäeva häirib nimetatud teema juures see, et tiheasustusega alaks kuulutamine üritati valitsuses läbi suruda vaikselt ja avalikkuse eest varjatult.

Keskkonnaminister Villu Reiljani otsusest polnud teadlik ei Harju maavanem ega osa maaomanikke, keda valitsuse otsus puudutaks. Selline poolsalajane tegutsemine tekitab küsimusi keskkonnaministri motiividest.

Kuna taotluse tagamaad olid segased ja keskkonnaminister Villu Reiljan ei suutnud teistele ministritele avada piisavalt taotluse tausta, siis lükkas valitsus otsustamise edasi.

Tiheasutuse lubamine on kasulik maa omanikele, sest maju on võimalik ehitada rohkem. Kindlasti tõstab tiheasustuse võimalus ka maa hinda. Väheneb bürokraatia elurajooni rajamisel. Maju võib ehitada merepiirist juba 50 meetri kaugusele. Hajaasustuse puhul on piiriks 100 meetrit.

Tiheasustuse lubamise vastuargumendina nimetatakse elamute lähedust merele. Keskkonnaministeerium peaks seisma hea selle eest, et mererannad jäävad ehitustegevusest puutumata ning avatuks kõigile. Harju maavanem Orm Valtson põhjendas oma vastuseisu minister Reiljani soovile sellega, et tegemist on imekauni loodusega paikadega, mida tuleks elamuehitusest säästa.

Minister Reiljan väidab vastu, et tiheasustus ei ole keskkonnale kahjulikum kui hajaasustus. Tiheasustusega kaasnevad nõuded puhastusseadmetele, haljastusele, kommunikatsioonidele.

Reiljani kinnitusel on alusetud ka väited, et rannad muutuvad suletuks. Seaduse kohaselt peavad rannad olema avatud ja riigil on piisavalt hoobasid, et seaduse täitmist nõuda.

Seadustest möödahiilimine võib aga olla üheks põhjuseks, miks üritati konkreetsed maaüksused muuta tiheasustusega piirkonnaks.

Näiteks Urmas Sõõrumaa firma Rannailu on kavandanud asumi rajada merele liiga lähedale. Keskkonnakaitsjad kaebasid seetõttu firma kohtusse ja saavutasid võidu ehk planeeringu ümbertegemise. Sõõrumaa on olnud Rahvaliidu rahastaja. Lisaks Sõõrumaale on Rahvaliitu rahastanud ka Jaanus Otsa juhitud ehitusfirma Skanska. Otsa tegeleb koos Oliver Kruudaga kinnisvaraarendusega Kelia-Joa piirkonnas, mis soovitakse kuulutada tiheasustusega alaks.

Merele lubatust lähemale ehitas maja Rahvaliitu kuuluva Riigikogu liikme ja Keila endise vallavanem Tiit Mae tütar.

Kui valitsus otsustab muuta neli maatükki tiheasustusega aladeks, siis ta seadustab tagantjärele enda erakonnakaaslase ja Rahvaliitu rahastanud ettevõtja ebaseadusliku tegevuse. Seega võib keskkonnaministri tegevuse üks põhjus olla heategu oma erakonnakaaslasele ja erakonna rahastajale.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing