Tartu soojatootja saavutas kohtuvõitluses pöörde

Pärast Veeberi viimastel aastatel tehtud võidukaid käike Euroopa inimõiguste kohtusse oli riigikohus 6. jaanuaril sunnitud tühistama 1996. aastast pärinevad ringkonnakohtu ja halduskohtu otsused, millega jäeti rahuldamata Veeberi omaaegsed kaebused politsei toimingute seadusevastaseks tunnistamiseks. Asja hakkab nüüd uuesti arutama Tartu halduskohus.

Riigikohtu üldkogu teise otsusega aga taasavati kriminaalasja menetlus Tiit Veeberi süüditunnistamises enne 1995. aastat toimepandud tegudes. Seejuures tühistati lisaks Tartu ringkonnakohtu ja linnakohtu otsustele esmakordselt ka riigikohtu enda kriminaalkolleegiumi 1998. aastal tehtud otsus.

Nende otsustega tunnistati Veeber süüdi selles, et ta olevat oma aktsiaseltsis Giga aastail 1993 ja 1994 alusetult vähendanud tasumisele kuuluvat tulu- ja käibemaksu, kasutades selleks väidetavalt fabritseerituid ostu-müügilepinguid. Lisaks pandi Veeberile süüks ka seda, et ta oli Giga palgal olnud inimestele maksnud töötasu väidetavalt fiktiivsete lepingute alusel.

Asja muudab pikantsemaks asjaolu, et Veeberi omaaegne kaitsja kriminaalprotsessis vandeadvokaat Uno Lõhmus istub praegu riigikohtu esimehe toolil. Tõsi, riigikohtu üldkogu istungitel ja otsuse langetamisel Lõhmus ei osalenud.

Tiit Veeber ise peab otsustes olulisimaks riigikohtu üldkogu järgmist seisukohta: ?Olukord, kus halduskohtule esitatud kaebust, milles väidetakse põhiõiguste rikkumist, pole sisuliselt läbi vaadatud, on üldkogu arvates põhiseaduse § 15 jätkuv ja iseenesest oluline rikkumine. Põhiseaduse § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine ka kohtuvõimu kohustus. Üldkogu on seisukohal, et juhul, kui seadusandja pole kehtestanud tõhusat ja lünkadeta põhiõiguste kaitse mehhanismi, peab kohtuvõim tulenevalt põhiseaduse §st 14 tagama põhiõiguste kaitse.?

?Minu jaoks tähendab see riigipööret,? sõnas Veeber. ?Kui seni oli kriminaalasjas ainus figuur uurija, kes võis asja algatada suvalise kaebekirja põhjal ning kes langetas otsuseid oma suva ja südametunnistuse järgi, siis nüüd, alates 6. jaanuarist 2004 on igal kahtlusalusel ja süüdistataval õigus pöörduda halduskohtu poole, nõudmaks uurimise seaduslikkuse kontrollimist.?

Veeber loodab, et asja uuesti arutamisel halduskohtus kutsutakse letti ka omaaegne Tartu politseiprefekt, kelle heakskiidul politsei Gigas omavolitses, ning teisedki asjaosalised.

Kogu pika kohtuprotsessi tagajärjel tekkinud kahju hindab Veeber kümnetesse miljonitesse kroonidesse.

?Giga seisis 1997. aastal pankroti äärel. Ettevõte löödi uppi. Olin sunnitud ligi 100 inimest vallandama, sest kõik ärilepingud katkesid. Samal ajal oli mul kaelas Maailmapanga laen. Kui oleksin saanud rahulikult oma äri ajada, võinuksin tänaseks oma äridega kes teab kuhu välja jõuda,? arvab mees, kes eelmise aasta veebruaris suurendas vastavalt varem kokku lepitud optsioonile Giga osalust ASis Tartu Energia seniselt 20%-lt 40%-le.