Küpsised liikusid käest kätte

Paarisaja töötajaga AS Järle on Ida-Virumaal üks suurematest leiva-saiaküpsetajatest ning valitsenud aastaid terve Eesti küpsiseturgu oma Kohvi, Ekstra ja Tsitruse küpsistega. Järle omanikud on alati aasta lõpus saanud rõõmustada kasumi üle. Võlg on Järle jaoks olnud tundmatu mõiste. Pangalaenu tagasimaksetega pole samuti hilinetud. Ettevõte on majandanud ettevaatlikult ja raha laristamata, millest annab aimu ka aastatega kogunenud soliidne omakapital.

Järle värskelt renoveeritud leiva-saia- ja kondiitritsehh torkab Jõhvi hallide paneelmajade vahel silma ning ettevõte on juba tükk aega tagasi täitnud kulukad euronõuded.

Eelmisel aastal hakkasid asjad Järles aga viltu vedama. Ettevõtte käive vähenes ning kasumlikkus kadus. Käibevahendeid igapäevaseks eluks hakkas puudu jääma ja õige varsti jäädi juba võlgu hankijatele.

Eelmisel aastal hakkas Järlelt teenust ostma ka Priit Kotkas, kes on Kalevi väikeaktsionär ning eelmisest aastast Maiasmoka-nimeliste kommide ja küpsistega konkurent. Kotkas pääses Järles valmistatud Maiasmoka küpsistega kõikide suuremate kaubanduskeskuste lettidele, Järle ise sai sel viisil juurde veel ühe konkurendi.

OÜ Kommivabrik juhataja Priit Kotkas ütleb, et tema ei saanud küll aru, et Järle olukord nii kehv oli. ?Nad tegid ju häid tooteid, toimetasid kenasti,? ütleb ta. ?Ju Kalev Järle ikka minu auks ostis.?

Liidia Keningi sõnul oli Järle majandustulemuste halvenemise põhjuseks uute konkurentide tekkimine. ?Me olime enne terve küpsiste sortimendiga Säästumarketites sees, nüüd sai sinna Laima (Läti magusatootja ? toim.) oma küpsistega,? kirjeldab Keningi. ?Lisaks kuulsin, et Kalev hakkab küpsiseid tegema ning turule lisanduvad veel mõned konkurendid.?

Sellises olukorras oli Järlel valida, kas vinduda edasi ja lõpetada tõenäoliselt pankrotiga, saneerida ise ettevõtet, hakates seejuures tegelema ka marketingiga, või müüa firma maha. Keningi valis viimase variandi, sest eelmise aasta keskel hakkasid Järle umber tiirlema ostuhuvilised.

Alguses tundis Järle vastu huvi Läti magusatootja Laima, varsti pärast ilmus välja Kalev. ?Olid sõbralikud ja meeldivad inimesed,? ütleb Keningi Kalevi esindajate kohta. ?Pidasime läbirääkimisi, jõudsime hinna osas kompromissile ning aasta lõpul tehinguni.?

Ettevõtte väärtuse hindamist Järle omanik teha ei lasknud. Selleks polevat jätkunud raha.

Jõululaupäeval müüs Keningi, kes on olnud Järle hing üle kümne aasta, oma 99,1protsendise osaluse Järles kommivabrikule Kalev. Tehingu hinnaks oli 12,4 miljonit krooni, mis on umbes pool Järle omakapitalist. Keningi saab tehingust tulumaksu maha arvestamata kätte aga ilmselt kätte 11,4 miljonit krooni, sest müügilepingusse pandud klausli järgi tasub Kalev viimase miljoni siis, kui Järle 2003. aasta auditeeritud kasumiks tuleb vähemalt 100 000 krooni. On küsitav, kas uuel omanikul on mõtet kasumit näidata.

Kalevi juhatuse esimees Oliver Kruuda ütleb, et Järle olukord polnud sugugi pankrotieelne, kuid neile sai saatuslikuks see, et nad pole suurtesse kettidesse oma kaubaga sisse saanud. ?Euroinvesteeringud on seal kenasti tehtud, kõik on tipp-topp,? ütleb Kruuda, kes ise pole Järles kohapeal käinudki. ?Ettevõtte hind kujunes läbi ostuanalüüsi ning on meie arvates mõistlik.? Kruuda ei taha veel rääkida Kalevi täpsematest plaanidest Järlega, öeldes vaid, et tootmist on kavas jätkata.

Liidia Keningi jätkab kokkulepete kohaselt veel kaks aastat Järle direktorina. ?Ma pole veel nii vana, et tööl ei peaks käima,? kostab ta.