Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Bensiiniliitri 1,5kroonine hinnatõus ebatõenäoline
Juba sügisest saadik hullutatakse Eesti üldusust teadmisega, et bensiiniliitri hinnatõus üle 11 krooni taseme pärast esimest maid on juba sündinud fakt. Asjaolu, et autokütuse aktsiis tõuseb krooni võrra, millele lisandub 18 senti käibemaksu, on viinud analüütikuid ja muid ennustajaid järeldusele, et kevadel lisandub bensiiniliitri hinnale vähemalt 1,18 või isegi kaks krooni. Vaid Hansapank Markets piirdus Postimehele antud ennustuses, et hinnatõus võib piirduda poole krooniga.
Ilmselt on suurem osa ennustajatest lähtunud kogemustest 90ndate lõpul, mil toimusid viimased aktsiisitõusud. Siis oli tõesti nii, et kütusefirmad lisasid uue aktsiisimäära automaatselt selle kehtimise päeva esimesel hommikul. Ajakirjandus küll näägutaks neid selle eest, aga ega see midagi ei muutnud. Kütusefirmade tollast hinnapoliitikat oli suhteliselt lihtne ellu viia.
Üheksakümnendatel aastatel oli kütusfirmade hinnapoliitika lihtne. Kõik suuremad jaemüüjad käitusid nagu üks mees, tõstes või langetades autokütuse jaehinda korraga, mistõttu avalikkusel tekkis põhjendatud kahtlus, kas tegemist pole kartellikokkuleppega. Sel perioodil investeeriti uutesse tanklatesse, mille tõttu olid suuremad kütusefirmad suurtes kahjumites.
Mõned aastad tagasi aga olukord muutus. Eestimaa linnad ehitati tanklaid täis ning omanikud Oslos, Helsingis ning Londonis hakkasid siinsetelt tütarettevõtetelt ilmselt kasumit nõudma. Kuna 2000. a sügisel oli bensiini jaehind kerkinud juba üle 11 kr taseme, oli selge, et kasumlikuks muutumiseks lihtsalt marginaali tõsta ei saa. Nii alustaski Neste 2001. a aprillis agressiivset klientide hõivamise poliitikat ühepoolsete hinnalangetusega, mida konkurendid kuulutasid kohe hinnasõjaks. Sellest ajast sai Statoili asemel hinnakujundajaks Neste, kes on selleks tänaseni. Tõsi, viimasel kahel kuul ollakse maha rahunenud ja autokütuse hind on püsinud muutmatu alates detsembri algusest. Muidugi, bensiini jaehind ei sõltu ainuüksi kohalikest tegijatest, vaid paljuski sellest, mis toimub maailmas: nafta hinnast ja dollari kursist. Laoseisu järsk kahanemine ja ootamatu külmalaine USA kirdeosas kergitas nafta hinna Iraagi sõja järgsele kõrgtasemele. (Kuna USA on maailma suurim tarbija, siis järgib nafta hind USA tarbimist küllaltki hoolikalt).
USA laovarude kahanemine jaanuaris-veebruaris on küllaltki tavapärane nähtus, sest talvine kütteperiood on üks kahest naftasaaduste tarbimise kõrghooajast. Kevadel on nafta ja naftasaaduste tarbimine mõnevõrra väiksem, mistõttu ka surve nafta hinnatõusule kahaneb. Ka meie jaeturul on kütusefirmad aktiivsed hinnalangetajad just kevadel ja sügisel, sest tarbimine on siis väiksem ja turuosa laiendada mõnevõrra lihtsam. Teine oluline nafta hinna tõusumootor on viimasel ajal tarbimise kasv Hiinas. Hiina majandus kasvab jõudsasti, mistõttu on suurriigist saanud Ameerika Ühendriikide järel teine nafta- ja naftasaaduste tarbija maailmas. Maailmamajanduse kasvu kiirenemisest ongi saamas nafta hinna peamine kasvumootor. Suurema hinnatõusu hoiab aga ära Euroopa aeglane majanduskasv.
Vana maailma suurima naftatarbija, Saksamaa sisemajanduse kogutoodangu juurdekasv oli 2003. a negatiivne ja suurt kiirenemist pole samuti oodata. Hinnatõusu pärssijaks võiks olla ka Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (OPEC), kes on huvitatud nafta hinna stabiilsusest ja on valmis vajadusel tootmist suurendama.
Ehkki dollari kursi järsk langus on viimastel päevadel mõnevõrra peatunud, on raske uskuda, et see hakkab lähikuudel kiiresti tõusma. Pigem on tõenäolisem Ühendriikide valuuta kursilangus 11,60 kroonile või isegi enam. See aga tähendaks nafta hinna praeguse taseme juures bensiini 95 hulgihinna langust 25 sendi võrra liiter. Kui aga nafta hind otsustab kerkida Iraagi sõja eelsele tasemele, umbes 33 dollarit barrel, tähendaks see hulgihindadele sama suurt tõusu.
Kui vaadata suurte kütusefirmade marginaalipoliitikat, siis võib oletada, et juhul, kui nafta hind ja dollari kurss jäävad praegusele tasemele, tõuseb bensiiniliitri jaehind maksimaalselt krooni võrra liiter. Aga kui üks neist kahest komponendist, või isegi mõlemad, on esimeseks maiks langenud, on ka bensiiniliitri hinnatõus tõenäoliselt väiksem. Bensiiniliitri hinnatõusuks kahe krooni võrra peaks aga nafta hind kerkima 33-35 dollarini barrel ning dollari kursiks 15,5-16 krooni, mida mina ei usu. Aga kütusehindade puhul pole üllatused kunagi välistatud, ei positiivsed ega negatiivsed.