Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eelmise suve saladus
Robbie Knebworthi projekt on pea täiuslikult ette valmistatud ning täide viidud. Sajad inimesed kaamerate, pultide ning laptop?ide taga on tulemuslikult tööd rabanud, et Williams?i show eluks ajaks meelde jääks.
Õhtu täht ise on üle 100 000 inimese totaalsest poolehoiust nii liigutatud, et pisarad voolavad rohkem kui üks kord. Erakuelu LAs, antidepressandid, intervjuudes pidevalt mainitud üksindus ning täitumatu soov tõelise armastuse järele pole temast õnneliku mehe kuvandit loonud.
Tänu suvistele showdele peaks ta masendus kadunud olema. Briti publik pole peale Freddie Mercuryt kedagi niimoodi jumaldanud. Mitte ainult eestlased pole kõva laulurahvas. Inglaste laulupidu on lihtsalt kaasaegsematele lauludele üles ehitatud ning eeslauljaks on ainult üks mees.
Guy Chambers kui lugude kaasautor on tähtsuselt teine mees peale Robi. Pea kaks tundi hümne ainult viis aastat kestnud karjääri jooksul on haruldane juhtum. Veel rariteetsem on jäädvustatud hüperemotsionaalne keemia laulja ning publiku vahel. Lõpulugu tirib pisara ka teleri ees vaadates. Andke veel mõni aasta ja siis hakkab maailm niisuguse tähe jaoks kitsaks jääma.
Robbie Williams võib oma armastust otsima jäädagi, kuni ei mõista, millisega teda juba õnnistatud on.
Autor: Lennart Beat